Back

ⓘ Eesti inimesed - Eesti Keskerakond, Inimesed sõdurisinelis, Minu inimesed, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Eesti venelased, Integratsiooni Sihtasutus ..




                                               

Eesti Keskerakond

Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991. aastal Rahvarinde baasil. Alates 1990. aastate lõpust kuni 2019. aasta kevadeni püsis erakonna populaarsus stabiilselt suhteliselt kõrge. Partei pikaajalise liidri Edgar Savisaare vahetas 2016. aastal välja Jüri Ratas. 2019. aasta Riigikogu valimistel sai Keskerakond 23.8% häältest ja 26 kohta parlamenti. Keskerakonna ideoloogiat on kirjeldatud vasaktsentristliku, populistliku ja sotsiaalliberaalsena. Partei toetajaskonna moodustavad ennekõike madalama sissetulekuga inimesed ja vene emakeelega inimesed.

                                               

Inimesed sõdurisinelis

"Inimesed sõdurisinelis" on 1968. aastal valminud sõjafilm. Filmi aluseks on Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ning see räägib Eesti Laskurkorpuse 7. roodu 1. rühma 3. jao formeerimisest ja sõjateest Velikije Luki lahingust Tehumardi lahinguni. Filmis kõlava laulu "Laul kaugest kodust" viisi lõi Eino Tamberg ja sõnad kirjutas Ralf Parve.

                                               

Minu inimesed

"Minu inimesed" on Eesti muusiku Chalicei laul. Laulu esiettekanne toimus Eesti Vabariigi aastapäeval 2006. aastal, ajaleht Postimees nimetas seda hiljem teiseks aastapäevakõneks. Seda lauldi ka 2007. aasta laste- ja noorte laulupeol "Ilmapuu lävel", solist oli Jarek Kasar ehk Chalice ise.

                                               

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on aastast 2001 Tartu ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus. Geenivaramu haldab Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. 2012. aasta seisuga sisaldas kogu 51 535 inimese geenidoonori andmeid. Projekti idee sündis 1999. aastal. Riigikogu võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 13. detsembril 2000 ning see jõustus 2001. aastal. Inimgeeniuuringute seadusest tulenevalt asutas Vabariigi Valitsus 2001. aasta märtsis sihtasutuse Eesti Geenivaramu SA EGV, mis kuulus Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Geenivaramust saab andmeid konkreetse ge ...

                                               

Eesti venelased

Eesti venelased on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes määratlevad oma rahvuslikku kuuluvust kui venelane. Eestis elavad venelased on Eesti suurim rahvusvähemus: Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 24.8% Eesti püsielanikkonnast, arvuliselt 321 198. Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusulised.

                                               

Integratsiooni Sihtasutus

Integratsiooni Sihtasutus seisab hea selle eest, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ja osaleksid ka ise aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleks võimalus säilitada oma emakeelt ja kultuuri.

                                               

Vaesed inimesed

"Vaesed inimesed" on Fjodor Dostojevski romaan. See on esitatud kirjavahetusena Makar Devuškini ja Varvara Dobroselova vahel.

                                               

Eesti Mõjukad

"Eesti Mõjukad" on aastast 2015 igal aastal Eesti Päevalehe, LP ja Delfi koostatav edetabel sajast kõige mõjukamast eestlasest. Aastate jooksul on mõjukaimaks valitud Marju Lauristin, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid ja Margus Linnamäe. Aastal 2020. valiti Eesti kõige mõjukamaks inimeseks Martin Helme – EKRE esimees ja rahandusminister.

                                               

Heino Jaakula

Heino Jaakula oli Eesti merendustegelane. Ta on muu hulgas olnud Estonia katastroofi uurinud Laevahuku Uurimise Ühiskomisjoni liige. 1998 pälvis ta Valgetähe medaliklassi teenetemärgi.

                                               

Jaana Heeringson

Jaana Heeringson-Loot on eesti telesaatejuhi assistent, kes oli aastatel 2011–2017 Eesti mängus saatejuhi Gaute Kivistiku assistent. Lapseootele jäämise tõttu asendas teda 2018. aasta Eesti mängus Britt Kõrsmaa.

                                               

Mart Jürmann

Mart Jürmann oli jõuka Palsu talu peremees Järvamaal Vaali külas Päinurme karjamõisa maadel. Vaali küla oli 1905. aasta rahutuste keskus Koeru kihelkonnas ja Mart Jürman koos vanema poja Voldemariga seisis nende eesotsas. Nad hukati jõululaupäeval 1905 ilma kohtuta karistusekspeditsioonile saadetud mereväelaste poolt. Mart Jürmanni noorem poeg August Jürima oli Eesti poliitik ja suri Nõukogude repressioonide käigus.

                                               

Katre Kasmel

Katre Kasmel oli eesti turundusjuht. 2001–2010 töötas ta turundusjuhina Eesti Päevalehes. Eesti Päevalehest lahkumise järel oli ta teatri NO99 tegevjuht ja seejärel Eesti e-residentsuse turundusjuht.

                                               

Andre Kaur

Andre Kaur on eesti bioloog, matkaja ja matkaradade rajaja ning loodusradade hoolduse korraldaja. Töötab aastast 2013 Riigimetsa Majandamise Keskuse RMK loodusradade spetsialistina.

Julius Kimberg
                                               

Julius Kimberg

Julius Kimberg oli Harilaiu viimane majakavaht. Julius abiellus 1930. aastal Helenega, neil sündis kaks last 1932. aastal tütar Silva-Astrid ja 1935. aastal poeg Aare. Perekond pidi 1939. aasta baaside lepingu tõttu laiult ära kolima. Selleks ajaks olid Kimbergid elanud Harilaiul viis põlvkonda ehk 99 aastat. Pärast Harist lahkumist töötas Julius veel Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornis. Julius ja Helene Kimberg on maetud Hiiumaale Kuri kalmistule.

                                               

Madis Kimberg

Madis Kimberg oli Harilaiu kolmas majakavaht. Majakavahi ameti päris Madis oma isalt Hari Peetrilt. Madisel oli üheksa last. Harilaiu majakavahi ameti päris Madiselt poeg Julius. Madise vanem poeg Villiam töötas samuti tuletornides Ristnas ja Suurupis ja Veeteede Valitsuse süvendajatel. Madis Kimberg on maetud Pühalepa kalmistule.

Koguva Hansken
                                               

Koguva Hansken

Koguva Hansken oli 16. sajandil elanud eesti maavaba talupoeg. Hansken on teadaolevalt ainus eesti talupoeg, kes on saanud läänikirja Liivi ordumeistrilt Wolter von Plettenbergilt isiklikult. Hanskeni talu asus Muhu saarel.