Back

ⓘ Eesti geograafia - Eesti geograafia, Selts, Geograafia, Geograafia mõisteid, Laine Merikalju, Heino Mardiste, Eesti Loodusfoto, Taavi Pae, Inimgeograafia ..




                                               

Eesti geograafia

Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on 2222. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põh ...

                                               

Eesti Geograafia Selts

Eesti Geograafia Selts on Eestis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis ühendab geograafe ja geograafiahuvilisi. See on Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud organisatsioon. Seltsi tegevuse eesmärgiks on erialaste trükiste avaldamine, teadustöö, teadusürituste korraldamine ja geograafiateadmiste levitamine. Seltsi juhendab juhatus ja selle koosseisust valitud president. Eesti Geograafia Selts asutati 15. novembril 1955 NSV Liidu Geograafia Seltsi filiaalina.

                                               

Geograafia

Geograafia ehk maateadus on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

                                               

Geograafia mõisteid

Selles loendis on loetletud inimgeograafia, geoinformaatika, kartograafia ja geodeesiaga seotud üldmõisted. Loodusgeograafia ja meteoroloogia mõisted on artiklis maateaduste mõisteid. Artikli lõpus on lingid mitmesuguste geograafiliste objektidega seotud loenditele. ajageograafia - alev - asula - asum - asustus - asustusgeograafia - demograafia - demograafiline üleminek - eksklaav - elanike arv - enklaav - etnos - geopoliitika - globaalprobleem - globaliseerumine - haldusjaotus - haldusüksus - hiidlinnastu - iive - kahanevad linnad - kant - kaugeeslinnastumine - keskkonnadeterminism - kesk ...

                                               

Laine Merikalju

Laine Merikalju on riigiametniku tütar. 1948. aastal lõpetas ta Tallinna 8. Keskkooli, 1950 Tallinna Õpetajate Instituudi loodus-maateaduse osakonna, 1956 Tartu Ülikooli geograafiaosakonna kaugõppes. Merikalju oli 1950–52 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1951–62 Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise Kooli hilisem Tallinna Pedagoogiline Seminar geograafia, loodusteaduse ja keemia õpetaja 1957–62 kohakaasluse alusel, 1957–2002 Eesti Geograafia Seltsi teadussekretär.

                                               

Heino Mardiste

1955. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkooli. 1960. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli geograafia eriala. 1974. aastal sai Tartu Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Väinamere füüsilis-geograafilised ja hüdroloogilised iseärasused". Aastatel 1978–1981 täiendas end M. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis.

                                               

Eesti Loodusfoto

Eesti Loodusfoto on aastal 1993 loodud Eesti kirjastus. Eesti Loodusfoto juhataja on Peeter Veromann. Kirjastus asub Tartus. Kuni 2014. aastani kirjastati Eesti loodusega seotud raamatuid – monograafiaid, erialaajakirju, teatmeteoseid määrajad ja käsiraamatud, fotoalbumeid ning populaarteaduslikke trükiseid. Omaette valdkonnaks oli õppekirjanduse kirjastamine – bioloogia ja geograafia õpikud ning töövihikud gümnaasiumile.

                                               

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering on mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid Tartu tudengeid. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ehk ring on väidetavalt vanim tudengite looduskaitseühendus maailmas asutatud 13. märtsil 1958. Ringile pani aluse Jaan Eilart, kes oli ka ringi kauaaegne teaduslik juhendaja. Ringi liikmeskond on koosnenud valdavalt Tartu Ülikooli bioloogia, geograafia ja geoloogia üliõpilastest. Ringist on läbi aegade välja kasvanud palju tuntud teadlasi, poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi. Näiteks Peep Mardiste, Ülo Mander, Andres Tarand, ...

                                               

Taavi Pae

Ta õppis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas geograafiat, lõpetas ülikooli 1999. aastal. 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis Erki Tammiksaare juhendamisel magistritöö "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemine" ning 2006. aastal Erki Tammiksaare ja Rein Ahase juhendamisel doktoritöö "Formation of cultural traits in Estonia resulting from historical administrative division".

                                               

Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist

Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist oli väliseestlaste poolt aastatel 1957–1959 Stockholmis välja antud entsüklopeedia, mida jõuti välja anda kaks vihikut. Entsüklopeedia tegevtoimetaja oli Heino Meister. Entsüklopeedia andis välja kirjastus Estonia. Teos pidi tulema 20 vihikus, 13 000 märksõnaga, 2500-leheküljeline ja 2000 illustratsiooniga. Entsüklopeedia toimetuse kolleegiumisse kuulusid Evald Blumfeldt, Richard Indreko, Gustav Ränk, Andrus Saareste, Armin Tuulse, Oskar Loorits ja Paul Poom. Toimetajad olid Evald Blumfeldt ajalugu, Richard Indreko arheolo ...

                                               

Inimgeograafia

Inimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas. Inimgeograafia on üks kahest peamisest geograafia suunast. Inimgeograafia on sotsiaalteaduste haru, mis uurib maailma, inimesi, kogukondi ja kultuure, keskendudes koha- ja ruumisuhetele. Inimgeograafia analüüsib inimkonna, looduse ja inimtegevuse vastasmõju ja suhteid nii looduse kui ka ühiskonna seisukohast. Inimgeograafia erineb loodusgeograafiast selle poolest, et keskendub inimtegevusele ja kasutab sagedamini kvalitatiivs ...

                                               

Eesti piir

Eesti piir on Eesti riigipiir. Eestil on maismaapiir Venemaa Eesti-Venemaa piir ja Lätiga Eesti-Läti piir ning merepiir Soome Eesti-Soome piir ja Rootsiga Eesti-Rootsi piir. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piir on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir. Eesti piiri valvamisega tegeleb Siseministeeriumi haldusalas olev Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond.

                                               

Eesti põhikaart

Eesti põhikaart on Maa-ameti koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Kaardile on kantud info kommunikatsioonide teed, elektriliinid, asustuse, hüdrograafia, pinnamoe, toponüümide ja maakasutuse kohta. Lisaks eelpool nimetatule on trükikaardil kujutatud geodeetilise võrgu punkte ja koodnumbreid, riigipiirimärke ja numbreid, maakonna- ja haldusüksuste ning kaitsealade pii ...

                                               

Eesti-Läti piir

Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel eksisteeris kuni 16. juunini 1940 rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiir, mis oli kindlaks määratud 19. oktoobri 1920. aasta konventsiooniga ja demarkeeritud naturaliseeritud aastail 1921–1922. Eesti ja Läti vabariikide lõpuliku riigipiiri kindlaksmääramise komisjoni liikmeteks olid 1919. aastal Eduard Alver, K. Kirp, J. Lõo, Karl Ipsberg, Peeter Kann. Suuremaks vaidluspunktiks läbirääkimistel Eesti ja Läti vahel oli Valga linn. Piirikõnelused algasid juba 1918. aastal, ent ei viinud kuhugi välja. See on ka mõistetav: 1919. aastal elas Valgas 7064 ee ...

                                               

Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon. Viimase mõõtmise kohaselt on riigipiir Venemaaga 333.7 km, sealjuures 207.5 km maismaal ja jõgedel ning 126.2 km Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel. Piiri määratleb 21 piirilõiku, alates Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri lõikumispunktist Pedetsi jõe keskel kuni Narva jões asuva maismaapiiri lõpp-punktini, mis on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste merealade piirijoone algpunkt. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist maismaa riigipiiri piirilõike käsitletakse järg ...

                                               

Kagu-Eesti

Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa. Kagu-Eestisse jääb osa Setumaast.

                                               

Kaiu mõhnastik

Kaiu mõhnastik on mõhnastik Jõgeva maakonna idaosas Mustvee vallas. Selle territooriumil paikneb Kääpa maastikukaitseala. Kaiu mõhnastik asub Jõemõisa-Kaiu järvestikust ida pool. See koosneb kahest massiivist pindalaga umbes 9 km², mis ulatuvad Kaiu järvest 3 km kirde suunas ja 2.5 km loode-kagusuunas piki Kaiu järve idakallast. Kaiu mõhnastiku sopp, mis tungib sügavale Vooremaasse, on tuntud Saare mõhnastiku nime all. Mõhnade suurim üldkõrgus on 65 m teistel andmetel 73 m või 75 m, suhtelised kõrgused jäävad vahemikku 10–20 m. Mõhnad koosnevad peamiselt liivast, mis vaheldub kruusast koos ...

                                               

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus. Keeleliselt ja kultuuriliselt mõistetakse Lõuna-Eesti all eelkõige lõunaeesti keele leviala. Eesti Statistikaamet arvab Lõuna-Eesti alla Jõgeva, Põlva, Tartu, Viljandi, Valga ja Võru maakonna.

                                               

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond. Lääne-Eesti hulka arvestatakse ka Soomaa maastikurajoon, mis aga kuulub Vahe-Eesti maastikuvaldkonda. Mõnikord, kui tahetakse täpsemalt määratleda mingi geograafilise objekti vms asukohta Eesti territooriumil, räägitakse ka Edela- ja Loode-Eestist.

                                               

Meie maa

Meie maa" on Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel Bernard Kangro ja Valev Uibopuu toimetusel neljas köites aastail 1955–1957 Lundis ilmunud koguteos. Raamat annab maakondade kaupa geograafilise ja ajaloolise ülevaate Eestist, nagu ta oli Nõukogude Liidu okupatsiooni eel. Viienda köitena pidi ilmuma üldosa, mis ilmus hiljem pealkirjaga Eesti Vabariik 1918–1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis" Evald Uustalu koostatuna 1968. aastal.

                                               

Narva jõe piirkond

Narva jõe piirkond ehk Narva jõe äärsed alad on piirkond Narva jõe kallastel. Narva jõe vasakul kaldal kuulub sellesse piirkonda Ida-Viru maakonna idapoolsem osa, Narva jõe paremal kaldal aga Viru Ingeri vaidlusalune territoorium, mis külgneb Narva jõega. Juba sajandeid elasid selles piirkonnas läbisegi eestlased, vadjalased, isurid, hilisemal ajal ka venelased. Venelaste sisseränne põlistele ingeri ja eesti aladele toimus peamiselt pärast Teist maailmasõda, kui isurid ja ingerisoomlased deporteeriti mujale NSV Liidu aladele ja nende tühjaksjäänud küladesse asusid asustati elama venelased. ...

                                               

NUTS: EE

NUTS:EE on Eesti territoriaalne liigendussüsteem statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri järgi. NUTSi regioonide aluseks olevad Eesti haldus- ja asustusüksuste andmed pärinevad Maa-ametist ning on liigitatud Eurostati kehtestatud NUTS-klassifikaatori NUTS alusel. Statistikaamet on ametlik NUTSi regioonide hoidja ja haldaja Eestis. NUTS-koodide klassifikatsiooni alusel jaotub Euroopa Liidu majandusterritoorium kolme statistilise taseme vahel. NUTS I - suurim piirkond, millel on administratiivne funktsioon. NUTS III - väikseim piirkond, enamasti ka halduspiirkond. NUTS II - keskmise ...

                                               

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa. Maastikuteaduslikult vastab see suuresti Põhja-Eesti maastikuvaldkonnale. See hõlmab ka osa Kõrvemaast, mis jääb Vahe-Eesti maastikuvaldkonda, ja Alutaguse madaliku Ida-Eesti maastikuvaldkonnast. Põhja-Eesti kõige põhjapoolseima ääre moodustab Soome lahe rannikumadalik, mida ilmestab Põhja-Eesti klint. Põhja-Eesti oli nagu Lääne-Eestigi pärast viimast jääaega pikka aega jääpaisjärvede ja mere all.

                                               

Rutka mäed

Rutka mäed on oosistu Lääne-Viru maakonna Kadrina valla ja Harju maakonna Kuusalu valla piiril, Tapa linnast põhja pool. Oosistu jääb Ohepalu looduskaitsealale. See radiaalne oosistu saab alguse Tapa linna lähedalt Valgejõe oru lammilt, ulatudes loodes Pikasaare sooni. See kujutab endast ooside ahelikku, milles on raske eristada üksikuid pinnavorme, kuna oosid on tihedalt üksteisega liitunud. Ooside laed kerkivad tasandikust 15–18 m kõrgusele, kõrgeima oosi hari ulatub Ohepalu järve lähedal 109.5 m üle merepinna.

                                               

Soomaa suurvesi

Soomaa suurvesi on iga-aastane nähtus Soomaa maastikurajoonis. See on Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi, mida nimetatakse ka kui viies aastaaeg. Üleujutused tekivad tavaliselt kevaditi äkilise lumesulamise ja jäämineku ajal, kui Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ära, ujutades üle madalad tasandikud. Vaid Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele. Veetase võib olla tavalisest 5 m kõrgem. Päevas võib vesi tõusta kuni 1 m. Suurimate üleujutuste ajal võidakse üle ujutada Võrtsjärve-suurune ala. 1927. aastal rajati Riisale veemõõdu ...

                                               

Taganurga mõhnastik

Taganurga mõhnastik on mõhnastik Harju maakonnas Anija vallas. Mõhnastik on arvele võetud ürglooduse objektina. Pikkus ida-lääne suunas on üle 3 km ja laius 1.5 km. Koosneb kuplitest, küngastest, vallidest ja platoolaadseist reljeefivormidest, mis on orienteeritud valdavalt kirde-edela vôi ida-lääne suunaliselt. Platood on 10-15 meetrit kôrged, nende pealispinnad on tasased ja kergelt kaldus 2-3° kagusse. Võib arvata, et môhnastik kujunes erinevalt paljudest teistest aktiivse ostsilleeruva liustikuserva vahetus läheduses. Vetla-Taganurga mõhnastiku pindala on u 6 km 2.

                                               

Tartu kliima

Tartu kuulub kliima poolest Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Tartu aastatemperatuur on viimasel kümnendil olnud 6.5 °C ja varem 4.9 °C. Aasta keskmine sademehulk on 637 mm.

                                               

Vahe-Eesti

Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele. Vahe-Eesti territooriumi iseloomustab suur soostumus ja kõrge metsastatus. Vahe-Eesti maastikuvaldkond jagatakse kolmeks maastikurajooniks: Kõrvemaa Soomaa Võrtsjärve madalik Taimegeograafilise rajoneeringu järgi on Vahe-Eesti alla loetud Teodor Lippmaa järgi Kõrvemaa ja Soomaa – neid on käsitletud allvaldkondadena. Liivia-Maria Laasimer on eristanud Vahe-Eestis rabade ja lodumetsade rajooni.

                                               

Eesti koolmeistrite kool

Eesti koolmeistrite kool oli aastal 1814 Pärnus asutatud kool, mille eesotsas oli Heinrich Rosenplänter. Koolis õpetati järgmisi aineid: kirjutamine, rehkendamine, geograafia, usuõpetus, muusika, aiatöö ja pedagoogika. Õppeaeg oli koolis 3 aastat. Aastal 1920 jätkas kooli sisulist tööd Saugas avatud kirjutuskool, mida juhtis Abram Holter.

                                               

Alliklepa rannavallistik-põiksäär

Alliklepa rannavallistik-põiksäär on põiksäär Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Aktiivse rannasetete ümberpaigutumise tagajärjel on põiksääre taha tänapäeval tekkinud madal rannajärv – Kolviku järv. Alliklepa rannavallistik-põiksäär on arvele võetud ürglooduse objektina.

                                               

Amata lademe tüüpläbilõige

Amata lademe tüüpläbilõige on Piusa jõe ürgorus Vahtseliina asula lähedal ühes paljandis nähtuv keskdevoni Amata lademe esinduslik läbilõige. Paljand on võetud arvele ürglooduse objektina.

                                               

Assamalla kuppel

Assamalla kuppel on Lääne-Viru maakonnas Assamalla ja Kadila küla lähedal olev maastiku kõrgendik, mis on tekkinud pealiskorrakihtide kurrutusel. Lühikurru on põhjustanud pealiskorrakihtide all olev aluskorrakerge, mis omakorda on mõjutanud paleosoikumi ehk vanaaegkonna settimisi.

                                               

Atla jõe kaldaastang

Atla jõe kaldaastang on Atla jõe kaldal olev astang ja ühtlasi paljand; halduslikult Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu ja Seli asula vahel. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. See on Pirgu lademe stratotüübiks. Varem paljandusid astangus Pirgu lademe kivimid kolme meetri ulatuses. Tänapäeval on paljand peaaegu täielikult kinni kasvanud ja paas paljandub vaid 30 cm ulatuses.

                                               

Eemi interglatsiaalsed setted Rõngus

Eemi interglatsiaalsed setted Rõngus on Eemi jäävaheaja orgaanilised setted, mis leiti Võru maakonnas Elva vallas. Setted on arvele võetud ürglooduse objektina. Setted asuvad moreentasandiku nõlval 2 m sügavusel ja setete paksus on 3 m.

                                               

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir. Piir on terves ulatuses mereline ehk kulgeb Läänemeres. Piir moodustati 1995, kui Rootsi astus Euroopa Liitu.

                                               

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir. Piir on terves ulatuses mereline ehk kulgeb Läänemeres. 1995–2004 oli see Euroopa Liidu välispiir.

                                               

Hara rannabarrid ja soostunud laguunid

Hara rannabarrid ja soostunud laguunid on Juminda poolsaarel umbes 20 km 2 alal olevad endisaegsed rannabarrid ja praeguseks soostunud laguunid. Rannabarrid tekkisid Läänemere Litoriinamere staadiumil. Laguunisetete vanuseks on määratud 7080 ±75 aastat.

                                               

Hargla nõgu

Hargla nõgu on Kagu-Eestis asuv kirde–edela-sihiline maastikupiirkond. Varem käsitleti seda omaette maastikurajoonina, tänapäeval aga Võru-Hargla nõo maastikurajooni osana.