Back

ⓘ Veemajandus - Veemajandus, Venno Paalmäe, Clausthal-Zellerfeld, Rohemajandus, Vesi, Majandusteaduse mõisteid, Veevärk, Vee kvaliteet, Kuivendus, Drenaaž ..




                                               

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega. Samuti tegeleb veemajandus vee kahjuliku või purustava toime eest ehitistele, näiteks sadamatele, veekogu kallastele. Veemajanduse peamised harud on veevarustus, maaparandus sealhulgas niisutus ja kuivendus, hüdroenergeetika, veetransport ja kalamajandus; lisaharudena käsitletakse veel veekogude kasutamist virgestuseks ja sportimiseks.

                                               

Venno Paalmäe

Venno Paalmäe oli teenistuja poeg. Lõpetas 1954 Tartu 1. Keskkooli, 1959 Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorralduse ja hüdromelioratsiooni teaduskonna, põllumajanduskandidaat 1976, EPA, väitekiri käsitles väljaparanduse planeerimisaluseid. Oli 1951–1961 insener Rakvere rajooni maaparanduse ja remonditehnika ettevõtetes, 1961–1968 Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi õpetaja, 1968–1983 EPA maaparanduse kateedri vanemõpetaja, 1983–1987 dotsendi kohusetäitja ja 1987–1994 dotsent, ühtlasi 1986–1989 metsanduse ja maaparanduse teaduskonna prodekaan, 1994–2001 Eesti Põllumajandus ...

                                               

Clausthal-Zellerfeld

Clausthal-Zellerfeld on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis. Linna pindala on 43.71 km². 31. detsembril 2015 elas seal 15 818 inimest. See paikneb Harzi mägede edelaosas. Clausthal-Zellerfeld oli endise valdade ühenduse Samtgemeinde Oberharz keskus.

                                               

Rohemajandus

Rohemajandus on majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO 2 -heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. Kliimamuutus, rahvastiku kasv ja vananemine, elustiku mitmekesisuse kadu, suur surve loodusvaradele, majanduskriis ja ebavõrdsuse kasv on tekitanud vajaduse rohemajandusele üleminekuks. Roheline kleebis ja ökomärgis on aina rohkem levinud, kuna keskkonnasõbralikku tegevust peetakse oluliseks. Paljud ettevõtted on läinud üle rohelise tootmisele, kuna see annab eeliseid gl ...

                                               

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H 2 O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku H 2 ja süsinikoksiidi CO. Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahk ...

                                               

Majandusteaduse mõisteid

- aare - aažio - aažioteooria - abimajand - abitootmine - adraraha - agraarsektor - agraar-tööstuskompleks - agraarühiskond - aheldatud väärtused referentsaasta järgi - ahelindeks - ainetu toode - ajategurimajandus - akreditiiv - aktsepteerimisväärtus - aktiivne rahvastik - aktsia - aktsiabörs - aktsiakapital - aktsiaorder - aktsiate esmane avalik pakkumine - aktsiis - aktsionär - alampalk - allhange - alltöövõtja - alternatiivkulude teooria - alternatiivraha - ametkondlikkus - ammendumine - amortisatsioon - annuiteet - AOL-tehnika - apostill - ärakiri - arbitraaž - arengumaade võlakriis - ...

                                               

Veevärk

Veevärk on veevarustusehitiste ja -seadmete kogum, mis on vajalik vee ammutamiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja nõutavate omadustega vee juhtimiseks tarbijani. Sõltuvalt otstarbeks eristatakse olme-, tootmis- ja tuletõrjeveevärki. Linnade elanikkonna varustamiseks rajatakse sageli ühisveevärk.

                                               

Vee kvaliteet

Vee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks. Vee kvaliteedi määramiseks tehakse sageli kindlaks vee keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused ning saadud kvaliteediandmete põhjal otsustatakse selle sobivus mingiks kindlaks otstarbeks nt sobivus joogiveeks.

                                               

Kuivendus

Kuivendus on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi. Kuivendamine on levinud põllumajanduses, kus liigniiskeid või antud tingimustes vähetootvaid muldi kuivendatakse, mille tagajärjel on võimalik tõsta nende viljakust ja seeläbi kasvatatava taimekultuuri tootlikkust; samuti tõuseb seeläbi agrotehniliste võtete efektiivsus nt väetamine. Soodest liigvee ärajuhtimist nimetatakse sookuivenduseks.

Drenaaž
                                               

Drenaaž

Drenaaž on mingi maa-ala pinnasesse ehitatud dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine. Drenaažisüsteeme jaotatakse sõltuvalt ehitusest ja otstarbest horisontaal- ja vertikaaldrenaažideks ning nende kahe üheaegsel kasutamisel saadud kombineeritud drenaažiks.

Veekaitse
                                               

Veekaitse

Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Eestis on veekaitse olulisimaks dokumendiks "Veeseadus", mis sätestab veekaitse juriidilised alused.

                                               

Erireostus

Erireostus on veereostuse suurus teatava üksikreostaja või ka toodangu- või tooraineühiku kohta. Tavaliselt väljendatakse erireostust inimekvivalentides.

                                               

Eriveekulu

Eriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks. Sageli väljendatakse eriveekulu liitrit ööpäevas.

                                               

Survetorustik

Survetorustik on torustik, mida mööda liigub surve all vedelik või gaas. Survetorustikule vastanduvad isevoolutorustikud, kus voolav aine pole surve all. Enamasti on vool survetorustikes muutumatu. Olenevalt sellest kuidas arvutatakse survekadu, jagunevad survetorustikud lühikesteks ja pikkadeks torustikeks. Veemajanduses kasutatakse ümara ristlõikega survetorustikke.

                                               

Veemajanduskava

Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest. Veemajanduskava eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik seisund täpsemalt määratletud veeklass ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna.

                                               

Vesikondade tervikmajandamine

Vesikondade tervikmajandamine on vesikonna vee- ja maismaa-ala koordineeritud kaitse ja majandamine. Vesikondade tervikmajandamise eesmärk on säilitada või taastada vee hea ökoloogiline seisund ning kasutada vett ja sellega seotud elustikku ning loodusvarasid jätkusuutlikult.