Back

ⓘ Ained - Ioonsed ained, Mittemolekulaarne aine, Molekulaarne aine, Pindaktiivsed ained, Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood, Hüdrofoobsus, Toitained, Lõhn ..




                                               

Ioonsed ained

Ioonsed ained on haprad, sest neil puudub plastilisus. Ioonidevahelised tõmbejõud hoiavad kristalli tugevasti koos ainult sel juhul, kui iga iooni vahetus läheduses asuvad vastaslaenguga ioonid. Kui aga näiteks löögi mõjul satuvad kristallis lähestikku samalaengulised ioonid, võib kristall nendevaheliste tõukejõudude tõttu kergesti puruneda. Mida tugevam on iooniline side st mida tugevamad on vastaslaenguliste ioonide vahelised tõmbejõud, seda kõrgem on vastava ioonse aine sulamistemperatuur. Ioonvõres on iga ioon vastastiktoimes terve hulga vastaslaenguliste ioonidega. Seetõttu tuleb ioon ...

                                               

Mittemolekulaarne aine

Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid.

                                               

Molekulaarne aine

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt divesinik, dihapnik, dibroom, dijood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, divesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis ...

                                               

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivne aine on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

                                               

Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood

Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood ehk humaan-ATC süsteem ehk ATC-kood on inimestel kasutatavate raviainete põhine klassifikatsioonisüsteem ja statistiline identifikaator. ATC-kood määratakse ravimile Anatoomilis-terapeutilise keemilise klassifikatsiooni süsteemi põhimõtetest lähtuvalt. Iga ravim kodeeritakse viiel tasandil vastavalt nende keemilistele, farmakoloogilistele ja terapeutilistele omadustele ning nende toimele elundkondadele: T – Ravimisarnased preparaadid, testribad soodustusega J – Infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks D – Dermatoloogilised preparaadid L ...

                                               

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. Hüdrofoobsed ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites.

                                               

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda allajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0 °C. Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata. Sul ...

                                               

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained kaltsium, magneesium ja fosfor, tagava ...

                                               

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest, näiteks dihapnik O 2 ja raud Fe. Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, näiteks väävelhape H 2 SO 4 ja vesi H 2 O. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid näiteks pronks ja muid segusid näiteks õhk. Keemilist ainet saab tähistada keemiliste valemite abil. Näiteks vee valem on H 2 O. Aine agregaatolekul pole tähtsust, näiteks tahkunud vee ehk jää valem on ikkagi H 2 O.

                                               

Aine (füüsika)

Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi ning nende kombinatsioone. Nii mõistetuna vastandatakse ainet väljale. See mõiste erineb filosoofilisest mateeria mõistest, mida võidakse mõista nii ainet kui ka välja hõlmavana. Meid ümbritsev aine on tavaliselt võtnud keemilistest ainetest koosnevate kehade kuju.

                                               

Afrodisiaakum

Afrodisiaakum on aine, millel on või arvatakse olevat suguiha või ka seksuaalset naudingut või potentsi suurendav toime. Afrodisiaakumite hulka on arvatud näiteks ženšennijuurt, makat, roosilõhnalist kuldjuurt, alraunijuurt, tšillipipart, austreid, pullimunandeid, narvaliluud, kanepit, pastinaaki, amüülnitritit ja johimbiini ja harilikku sibulat. Afrodisiaakumiteks on peetud mehe või naise suguelundeid meenutavaid toiduaineid ning tugevate või suure potentsiga loomade saadusi. Näiteks peetakse Aafrikas ninasarvikusarvepulbrit meeste afrodisiaakumiks. Arvatakse, et selliste ainete toime põh ...

                                               

Eluta aine

Eluta aine on bioloogilise elu tunnusteta objekt. Tüüpilised eluta aine näited on keemilised elemendid, lihtained, näiteks väävli allotroobid, ja liitained, näiteks valgud. Üks suurimaid vaidlusi elu ja eluta definitsiooni üle tuleneb viiruste talitlusest. Ühed teadlased väidavad, et kuna viirusel puudub iseseisev võime kasvada ja arenda, siis ei saa ta olla elus. Teised viitavad aga faktile, et peremehes parasiteerides omandavad viirused kõik bioloogilise elu tunnused, mis on tõendus viiruste elusolekust.

                                               

Huumus

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakamaks. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mille põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on muutunud. Huumus tekib pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänustest nende muutumise ja ümberkujunemise tulemusel, nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumus on tihedalt seo ...

                                               

Kanada palsam

Kanada palsam on tärpentin, mida valmistatakse tavaliselt palsamnulu vaigust. Samas on selle valmistamiseks kasutatud ka Fraseri nulu ja kanada tsuuga vaiku. Kanada palsam valgub välja, kui torgata läbi puukoores olevad vaigumahutid. Eeterlikes õlides lahustatud vaik on viskoosne, kleepuv ja värvitu mõnikord ka kollakas. Õlide aurustumisel muutub see läbipaistvaks kollakaks massiks. Puhastatud ja filtreeritud Kanada palsam on väga heade optiliste näitajatega. Et tema murdumisnäitaja 1.55 on ligilähedane läätsede valmistamisel kasutatava klaasi omaga 1.52, siis on Kanada palsamit traditsioo ...

                                               

Kemikaal

Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolult võib kemikaal olla looduslik või toodetud. Eestis reguleerib kemikaalide käitlemist ja käitlemisega seotud majandustegevust kemikaaliseadus.

                                               

Külmutusagens

Külmaaine ehk külmutusagens on aine, mille vahendusel toimub külmutis ja soojuspumpades soojuse ülekandumine. Aurukompressorkülmutites ja -soojuspumpades on kasutatavaimad külmaained freoonid, ammoniaak ning süsivesinikud, absorptsioonkülmikutes ammoniaagi ja liitiumbromiidi vesilahused, auruejektorkülmutites veeaur. Oluline on külmaaine keemispunkt kompressori aurusti rõhul. Keemispunkt peab olema madalam jahutatava keskkonna temperatuurist külmuti juures ja soojuspumba juures madalam soojust andva keskkonna temperatuurist. Olmes kasutatavate külmutite ja soojuspumpade külmaained ei või o ...

                                               

Lahusti

Lahusti on aine, mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid. Saadud lahuses on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Kõige levinumaks lahustiks on vesi, orgaanilistest lahustitest on levinud metanool, etanool, atsetoon, benseen, tolueen, metüleenkloriid, tetraklorosüsinik, etüülatsetaat. Kromatograafias kasutatavaid lahusteid või nende segusid nimetatakse ka eluendiks. Ekstraheerimisprotsessides kasutatavaid selektiivseid lahusteid kutsutakse ekstrahendiks. Lahustitena kasutatakse tihti orgaaniliste ühendite segusid, näiteks naftatöötlemise produktid nagu b ...

                                               

Looduslikud kiudained

Looduslikud kiudained on kiudained, mis on pärit looduslikest allikatest, nagu taimed, loomad või mineraalid, ja mida saab kasutada ilma neid keemiliselt muundamata. Taimedes esinevad tselluloosist ja muudest sarnastest ühenditest koosnevad kiudained. Taimset kiudu saadakse taimede vartest, viljadest kookospähkel ja seemnetelt puuvill. Taimne kiud, eelkõige puidutselluloosi kujul, on tehiskiu toormaterjal vt Keemilised kiudained. Loomsed kiudained on peamiselt valkudest koosnevad karvad. Niisugused kiudained on vill lammastelt ja kitsedelt, karv kaamelitelt ja selle alaliigid meriinovill m ...

                                               

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda. Lõhn võib olla meeldiv aroom, lõhnaaine või ebameeldiv odöör. Lõhnadel on oluline bioloogiline tähtsus, sest haistmise kaudu saavad organismid informatsiooni elukeskkonnast.

                                               

Maitse

Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut. Maitsmisaisting tekib, kui suus olev aine reageerib keemiliselt keelel olevate maitsmispungade retseptoritega. Maitsed saab klassifitseerida viieks põhimaitseks: magus, hapu, soolane, kibe ja umami.

                                               

Mürr

Mürr on punakaspruun lõhnav kummivaik, Somaaliast pärineva somaalia mürripuu kuivanud mahl. Mürri nime all tuntakse ka teiste perekondadesse Commiphora ja Balsamodendron kuuluvate puude ja põõsaste: Commiphora erythraea, millest tehakse "india mürri", Balsamodendron kua mahla. meka mürripuu Commiphora opobalsamum, millest tehakse Meka palsamit ja Perekonna Commiphora teine nimi on Balsamea, mis viitab palsamile. Mürripuu perekonnas on kokku umbes 50 liiki. Nad kasvavad Punase mere ääres, Indias, Madagaskaril ja Senegalis. Somaalia mürripuu kasvab põhiliselt Somaalias, Etioopias ja Sudaanis ...

                                               

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Sõna etümoloogiale mõeldes, osutab see tööriistale. Orgaanilise aine hulka ei kuulu näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud, enamasti elusainega võrreldes palju pikema aja jooksul lagunevad orgaanilise keemia ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks.

                                               

Petrooleeter

Petrooleeter on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril keevate küllastunud süsivesinike segu, mis on kasutusel lahustina. Keemiliselt ei kuulu petrooleeter eetrite klassi, vaid on süsivesinike segu. Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt nt vesinikust ja süsinikdioksiidist ja see on saadaval erineva keemistemperatuuride vahemikuga Δ20 °C fraktsioonidena. Kasutatakse seda peamiselt mittepolaarse lahustina, aga näiteks ka välgumihklite kütusena. Petrooleeter on väga kergesti süttiv ja aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.

                                               

Preparaat

Preparaat on laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eriotstarbeline aine. Preparaate võidakse kasutada nii meditsiinis, põllumajanduses nt umbrohutõrjeks jne.

                                               

Psühhedeelikum

Psühhedeelikum on psühhoaktiivne aine, mille peamine toime on tunnetuse ja taju muutumine. Tuntuimad psühhedeelikumid on LSD, psilotsübiin, meskaliin ja dimetüültrüptamiin. Enamik psühhedeelikume on serotoniini retseptorite agonistid ning kuulub keemiliselt lüsergamiidide, trüptamiinide või fenetüülamiinide klassi. Sünteesitud ja inimestel katsetatud on sadu psühhedeelse toimega aineid.

                                               

Sideaine

Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Sideained on mineraalsed ehk ehitussideained või orgaanilised.

                                               

Šellak

Šellak ehk šellakpolituur on looduslikku päritolu kollane kuni pruun vaik. Šellakit toodetakse emaste kilptäide abil. Kilptäid elavad India idaosas ja Tais ning on tuntud parasiitidena. Täide sekreet kaitseb haudeid. Seda kasutavad puidu restauraatorid peamiselt mööbliesemete viimistlemisel. Šellakeid kasutatakse dražeeglasuurina farmaatsias, isoleervärvides, puidupoleerides, närimiskummis, tintides ja tuššides. Iseloomulik on hea kleepumisvõime. Šellak kaitseb puitu lagundava ultraviolettkiirguse eest. Seda pleegitakse värviliste lakkide tegemiseks. Šellakit kasutatakse ka näiteks kuldami ...

                                               

Tubakas (aine)

Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Eurooplaste esimesest kokkupuutest tubakaga on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakee ...

                                               

Värv

Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest. Pigment annab värvile värvuse ja kattevõime. Sideaine ühendab pigmendiosakesi, tagab nakke pinnaga.

Psühhotroopne aine
                                               

Psühhotroopne aine

Psühhotroopne aine on psühhoaktiivne keemiline aine, mis mõjub närvisüsteemile ning võib toimida taju, mõtlemist, emotsioone, käitumist mõjutavana. Muuhulgas võivad psühhotroopsed ained tekitada hallutsinatsioone. Psühhotroopsed ained võivad olla legaalsed, näiteks teatud ravimid, või illegaalsed. Sõna "psühhotroopne" aluseks on vanakreekakeelsed sõnad psychē hing ja tropos ümberpööramine. Psühhotroopse toimega on paljud alkaloidid.

                                               

Lüofoobsus

Lüofoobsus on nähtus, kus vedeliku ja aine vahel vastastikmõju puutub. Lüofoobsed ained ei märgu. Ained, mis ei oma vastastikmõju veega, nimetatakse hüdrofoobseteks. Lüofoobsuse vastandnähtus on lüofiilsus.

                                               

Allergeen

Allergeen on allergiat tekitav aine. Allergeenideks osutuvad ained varieeruvad eri inimestel ja ka teistel loomadel. Mõne inimese jaoks on keskkonnas allergeene palju, teise jaoks vähe. Allergeeniks võivad olla näiteks tolmulesta eritis, tolmuterad, loomakarvad jne. Toiduallergiad pole nii tavalised kui teatud toiduainete talumatus, kuid mõned toiduained, näiteks pähklid, võivad olla väga tugevaks allergeeniks.

                                               

Dispergant

Dispergant ehk dispergeeriv aine ehk dispergent on kemikaal, mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet. Dispergante kasutatakse näiteks vette sattunud toornaftakelmete lõhkumisel ja pesuainetes.

Fiksatiiv
                                               

Fiksatiiv

Fiksatiiv on pihustatav sideaine, mis kinnistab aluspaberile tahket värvimaterjali ja kaitseb selle püsimist. Fiksatiivi kasutatakse näiteks söejoonistuse ja pastellmaali kinnistamiseks. Kunstipoodides müüakse spetsiaalseid pihustava otsikuga fiksatiive. Fiksatiivi on võimalik ka ise valmistada. Samuti sobib teatud juhtudel juukselakk. Pihus peab olema väga peen ja joonistust tuleb kinnistada aeglaselt ning kihiti.

                                               

Palsam

Palsam on peamiselt troopikas või lähistroopikas kasvava mõne puuliigi koores või noores puidus sisalduv, eeskätt eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev meeldivalõhnaline, seistes tihenev taimemahl. Palsameid kasutatakse näiteks meditsiinis ja parfümeerias. Ravitoime poolest on eriti tuntud Peruu palsam ja Toluu palsam.

                                               

Sikatiiv

Sikatiiv on aine, mis lahustub hästi taimeõlides ja kiirendab nende kuivamist. Sikatiive lisatakse näiteks värnitsatele, õlilakkidele ja õlivärvidele.