Back

ⓘ Eesti õigus - Rahvusvaheline õigus, Lübecki õigus, Positiivne õigus, Tõde ja õigus, Tõde ja õigus II, Rooma õigus, Sander Õigus, Eesti peaminister, Autopant ..




                                               

Rahvusvaheline õigus

Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist. Mõiste international law võttis esimesena kasutusele inglise õigusteadlane Jeremy Bentham 1748–1832. Varem nimetati seda õigusvaldkonda "rahvaste õiguseks" ja Euroopas ka "Euroopa avalikuks õiguseks" jus publicum Europaeum.

                                               

Lübecki õigus

Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. 15. sajandi alguses elas "Lübecki õiguse linnades" kokku umbes 300 000 inimest. Trükis anti Lübecki õigus esimest korda välja 1586. aastal. Eestis on Lübecki õigus avaldatud Friedrich Georg von Bunge raamatus "Die Quellen des Revaler Stadtrechts" 1842. aastal.

                                               

Positiivne õigus

Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele. Positiivsest õigusest tulenevad konkreetsed subjektiivsed õigused. Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, millesse Eesti kuulub, on positiivsel õigusel eriliselt tähtis roll, sest õiguse allikana nähakse ennekõike õigusakte. Seetõttu nimetatakse kontinentaaleuroopa õigussüsteemi ka seadusõiguseks. Kuigi seadusõigus ei välista kohtupretsedendi arvessevõtmist, on see keerukam kui angloameerika õigussüsteemis.

                                               

Tõde ja õigus

Tõde ja õigus on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Epopöa käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. "Tõde ja õigus" ilmus aastatel 1926–1933. 1934. aastal kirjeldas Tammsaare teose põhiplaani New Yorgi kirjamehele Andres Pranspillile saadetud kirjas järgnevalt: "Ma kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu kujutaks võitlust maaga, II – võitlust jumalaga, III – võitlust ühiskonnaga, IV – võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja V – alistumist resignatsiooni. /---/ See ...

                                               

Tõde ja õigus II

"Tõde ja õigus" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teine osa, mis ilmus 1929. aastal. Romaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest. Sellest köitest algab Tammsaarele omane filosofeerimine, mis jätkub kuni sarja lõpuni. Tegevus toimub ärkamisaja mõõnaperioodil Tartus Mauruse kool ...

                                               

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis". Rooma õiguse ajalooline tähtsus väljendub ladinakeelsete õigusterminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Lisaks põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õigusel.

                                               

Sander Õigus

Sander Õigus on Tartust pärit Eesti lavakoomik, kes esineb Comedy Estonia korraldatud stand-up comedy üritustel. Ta on üks eesti stand-up skeene kujundajaid ja teda peetakse eesti parimaks püstijalakoomikuks. Sander jutustab pikki ja piinlikke lugusid nii oma lapsepõlvest kui ka igapäevastest tähelepanekutest elust enesest. Tema lood on pikitud rohke enesekriitika ja värvikate sisekaemustega. Sander Õigus on Eestis tuuritanud nelja täispika sooloetendusega:

                                               

Eesti peaminister

Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta, teeb Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus või annab volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister ni ...

                                               

Tõde ja õigus (film)

"Tõde ja õigus" on Eesti 100. aastapäevaks valminud mängufilm, mis põhineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom. Film esilinastus 20. veebruaril 2019. Filmi kestus on kaks tundi ja 45 minutit. Rahvusvaheline versioon on kodumaisest 16 minutit lühem, kuid režissööri sõnul kärbitud välja midagi olulist: "Me tundsime, et see on tundmatu film Eestist tundmatute näitlejatega ning pikkus võib olla hirmutav. Me lõikasime mõned sekundid siit ja mõned sealt, kuid need polnud tähtsad kohad." Ekraaniloo eelarve oli 2.5 miljonit eurot, millest ...

                                               

Tõde ja õigus IV

"Tõde ja õigus" IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal. Neljas köide kujutab inimese võitlemist iseendaga ja tegevuskohaks on Tallinn. Samuti pakub see Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri "Õhtumaa allakäiku." Teoeses on äärmiselt palju dialooge, lugejani jõuavad abielupaari omavahelised probleemid ning läbi kohtuprotsessi ja pihtimuste saab vaadata ka tegelaste teadvusesse ning hinge. Tegelased kujutavad endast Esimese maailmasõja ajal rikkaks saanud j ...

                                               

Nõukogude Õigus

Nõukogude Õigus oli aastail 1967–1989 Eesti juriidikaajakiri, mis ilmus 6 korda aastas. Väljaandja oli Justiitsministeerium, peatoimetaja oli Lembit Koik. Aastail 1990–1994 ilmus ajakiri nime all Eesti Jurist.

                                               

Eesti õigussüsteem

Eesti õigussüsteem on Eestis kehtiva õiguse struktuur ning see jääb justiitsministeeriumi haldusalasse. Eesti õigussüsteem põhineb õigusprintsiipidel ja jaguneb õigusharudeks ja õigusaktideks, mille normid reguleerivad mingi õigusharu piiresse kuuluvaid kindlat liiki suhteid nt omandiõigus, tööleping. Õigusnormid on käitumisreeglid, mis määravad inimeste õigused ja kohustused. Õigusnormid on kirjas põhiseaduses ja teistes seadustes.

                                               

Autopant

Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses, vallasvara tagatis. Pant on üks võlausaldaja viisidest võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks. Vastavate kohustuste täitmise tagamise viisina on pant hea oma sundkorras sissenõudmise võimaluste lihtsusega. Tagatis näeb ette, et võlgniku varale on võimalik pöörata sissenõuet. Autopandi puhul on tagatise objektiks liiklusvahend. Olenevalt lepingu tingimustest, võib panditav liiklusvahend jääda nii võlgniku kasutusse, kui ka võlalepingu kehtivuse ajaks üle minna võlausaldaja hoiule. Teise variandi puhul, et tagada transpordi vahendi ...

                                               

Avaldustele vastamise seadus

Avaldustele vastamise seadus oli Eesti Vabariigi seadus, mis määras kindlaks põhiseadusega füüsilisele ja juriidilisele isikule antud õiguse pöörduda ametiasutuste poole. Seadus algatati eelnõuna 11. mail 1994, võeti vastu 27. juunil 1994, kuulutati välja 8. juulil 1994 Vabariigi Presidendi otsusega nr 377, avaldati 15. juulil 1994 Riigi Teatajas ning jõustus põhiseaduse § 108 järgi kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, s.o 25. juulil 1994. Seaduse poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu ning erapooletuid ei olnud. Seadus tunnistati kehtetuks 10. detsembril 2004, kui jõustus ...

                                               

Avalik veekogu

Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest. Avalik veekogu kuulub Eesti riigile ja see ei ole tsiviilkäibes. Avalikule veekogule vastandub mitteavalik veekogu. Mõistet "avalik veekogu" ei tohi segi ajada veeseaduse mõistega avalikult kasutatav veekogu ". Suur osa Eesti veekogusid on avalikult kasutatavad. Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud valitsuse korraldusega. Veeseaduse järgi on Eestis avalikud veekogud järgmised: Emajõgi; piiriveekogude Eestis paiknevad osad; Võrtsjärv; Suurlaht; Väike Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; Narva jõgi; Mullutu laht; territoriaalmeri; sisem ...

                                               

E-toimik

E-toimik on Eesti x-tee teenuste põhine keskne andmebaas, mis ühendab endas õiguskaitse valdkonna erinevaid infosüsteeme. E-toimiku süsteemi loomist alustati 2004. aastal Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politseiameti koostöös ning töökeskkonnas käivitati süsteem 2009. aastal. E-toimikuga on liidestatud järgmised infosüsteemid: Prokuratuuri infosüsteem Väärteomenetluse portaal Elektrooniline Riigi Teataja Politsei menetlusinfosüsteem Kohtute infosüsteem Avalik e-toimik Tallinna väärteoasjade register

                                               

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga. Kodakondsuse seaduse kohaselt omandatakse Eesti kodakondsus sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras või taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena. Kodakondsus kaotatakse vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Seadus küll keelab Eesti kodakondsuse kõrval teiste kodakondsuste omamist; aga see on siiski lubatud sünnijärgsetele Eesti kodanikele, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse §8 keelab sünnijärgselt omandatud kodakondsuse äravõtmis ...

                                               

Eesti Kohtueelse Uurimise Amet

Eesti Kohtueelse Uurimise Amet oli Eesti valitsusele alluv ja Eesti siseministri valitsemisalas tegutsenud valitsusorgan, mis tegeles kriminaalkohtumenetluses kohtueelse uurimisega. Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Amet moodustati Vabariigi Valitsuse 1990. aasta 12. novembri määrusega nr 232, aastast 1991. Uurimisameti struktuuri kuulusid: keskasutus, keskuurimisbüroo ning maakondade, linnade ja transpordiliikide uurimisbürood, mis tegutsesid vastavates politseiprefektuurides. 1993. aastal politseiseaduse muutmisega andis Vabariigi Valitsus 1993. aasta 31. mail määruse nr 165, ...

                                               

Eesti Õiguskeele Keskus

Eesti Õiguskeele Keskus oli Justiitsministeeriumi hallatav asutus. Asutus loodi 1995 Eesti Õigustõlke Keskusena ja tollal haldas seda Riigikantselei. Asutus lõpetas tegevuse 2005, kui see liideti Justiitsministeeriumiga. Enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist tegeles Eesti Õigustõlke Keskus eeskätt asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimisega eesti keelde, asjakohaste Eesti õigusaktide tõlkimisega inglise keelde, samuti õigusaktidega seotud andmebaasi loomisega. Eesti Õiguskeele Keskuse põhimääruse järgi oli selle põhiülesanded "Eesti õiguskeele arendamine ja kaitse, õigusterminoloogia ...

                                               

Eestis kehtiva õiguse määrus

Eestis kehtiva õiguse määrus on kahe aastail 1941―1944 Eestis järjestikku kehtinud määruse pealkiri. Esimese määruse andis Eesti Omavalitsuse kohtudirektor Oskar Angelus 14. oktoobril 1941, see avaldati 18. oktoobril 1941 AT 1941, 2, 8 ja jõustus 28. oktoobril 1941. Teise samasisulise määruse andis kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann oma ametisseastumise puhul 5. detsembril 1941. See avaldati 2. veebruaril 1942 ABl. Reval 1942, S. 4. See määrus tühistati 1. märtsil 1944 Õigussätete andmise vormi ja õiguseeskirjade tühistamise määrus 26. veebruarist 1944, ABl. Reval lk. 158. Põhimõttelis ...

                                               

Juridica

Juridica on õigusajakiri, mis ilmub aastast 1993. Aastast 1998 annab ajakirja välja sihtasutus Iuridicum. Ajakirja toimetuskolleegiumi kuulub esindajaid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Riigikohtust ja Justiitsministeeriumist. Ajakiri on avaldanud ka kolm eriväljaannet: Sotsiaalhoolekanne kui põhiõigus: Riigi, kohalike omavalitsuste, perekonna ja muude isikute kohustused põhiseaduslike õiguste tagamisel sotsiaalhoolekande valdkonnas Põhiõigused Eesti põhiseaduses Erakonnaõigus.

                                               

Karistusregister

Karistusregister on riigi andmekogu, mis moodustab ühe osa e-toimiku infosüsteemist. Karistusregistri tööd reguleerib Karistusregistri seadus Register sisaldab andmeid isikute väärtegude ja kuritegude eest mõistetud karistuste ja nende täitmise kohta. Aastast 2012 on karistusregister üleriigilise e-toimiku osa ning on Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv andmekogu. Enne seda haldas Karistusregistrit Politsei- ja Piirivalveamet. Karistusregistri eesmärgid: isiku karistusandmete vahetamine välisriigiga isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest usaldusväärse teabe andmine ...

                                               

Kohtu- ja Siseministeerium

Kohtu- ja Siseministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1929–1934. 1929. aasta 1. juulist liideti Kohtuministeerium Siseministeeriumiga, kohtuminister Tõnis Kalbus jätkas uue liitministeeriumi – kohtu- ja siseministeeriumi ministrina. Ühendatud Kohtu- ja Siseministeerium koosnes järgmistest allüksustest: Politseivalitsus Piirivalve Valitsus Vangimajade Valitsus senine Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsus Administratiivosakond senine Siseministeeriumi osakond Kodifikatsiooni osakond senine Kohtuministeeriumi osakond Ministeeriumi kantselei 1. aprillist 1934 need ühendatud m ...

                                               

Kohtuministeerium

Kohtuministeerium alustas tegevust 1918. aasta novembris-detsembris. Kohtuministeeriumi alluvusse kuulusid notariaat, Vangimajade Talitus, Pagari tänav 2, hiljem Kohtu tänav 1 prokuratuur Kohtupalati Prokuratuur Riigikohtu Prokuratuur ja kohtute juures asuvad prokuratuurid ning kohtu-uurijad, "Riigi Teataja" toimetus ning Riigi Trükikoda. kõik Eesti Vabariigi piires asunud kohtud, 1919. aasta alguseks oli välja kujunenud Kohtuministeeriumi järgmine struktuur: arveosakond ja kantselei, kodifikatsiooni osakond, koos Riigi Teataja toimetus ja talitusega. Kodifikatsiooni osakonna juhataja Juha ...

                                               

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus

"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus" on Eesti Vabariigi seadus, mis määrab kindlaks põhiseadusega füüsilisele ja juriidilisele isikule antud õiguse pöörduda ametiasutuste ja avaliku teenuse osutaja poole. Seadus sel ajal "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" võeti vastu 10. novembril 2004, kuulutati välja Vabariigi Presidendi 18. novembri 2004 otsusega nr 719, avaldati 30. novembril 2004 Riigi Teatajas ning viimane jõustus 10. detsembril 2004. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 72 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, er ...

                                               

Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis

Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis on tüüp kodakondsuseta isikuid Eestis, kellel pole Eesti kodakondsust ja kes ei ole pärast NSV Liidu lakkamist kasutanud võimalust, et saada endale NSV Liidu järglasriigi Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuigi neil on olnud selleks võimalus. 2020. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 69 993 määratlemata kodakondsusega isikut. Nende arv on olnud pidevas langustrendis. Näiteks 2011. aastal elas Eestis 84 494, 2006. aasta lõpul aga 125 799 määratlemata kodakondsusega isikut. Kodakondsuseta isikute arv Eestis väheneb Eesti kodakondsuse omandamise, mõn ...

                                               

Surmanuhtlus Eestis

Artiklis Surmanuhtlus Eestis" käsitletakse kohtu poolt mõistetud ja ametlikult täideviidud surmanuhtlusi Eestis läbi aja. 7. mail 1535 hukati pea maharaiumise teel Harju eesvärava alal Johann von Uexküll. 1934. aasta Kriminaalkohtupidamise seadustiku järgi tehti surmamõistetule ettepanek oma elu lõpetada mürgiga. Kui ta seda viie minuti jooksul ei teinud, poodi ta üles. Mürgiks kasutati kaaliumtsüaniidi. Viimane surmaotsus Eesti NSV-s viidi täide 18. veebruaril 1970 Tallinnas. Hiljem viidi surmamõistetud üle teistesse Nõukogu Liidu vanglatesse, peamiselt tõenäoliselt Leningradi. Viimast ko ...

                                               

Vandeadvokaadi abi

Vandeadvokaadi abi on Eesti Advokatuuri piiratud õiguspädevusega liige. Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhtimisel ja juhendamisel. Patrooni määrab advokatuuri juhatus. Vandeadvokaadi abi ei ole pädev esindama või kaitsma klienti Riigikohtus ega tegutsema pankrotihaldurina. Lepitaja ja vahekohtunikuna võib vandeadvokaadi abi tegutseda advokatuuri juhatuse loal. Vandeadvokaadi abi kohta kasutatakse sageli vandeadvokaatide ja vandeadvokaadi abide ühist kutsenimetust "advokaat". Advokatuuri üldkogul ei ole vandeadvokaadi abil hääleõigust ja teda e ...

                                               

Eesti NSV kriminaalkoodeks

Eesti NSV kriminaalkoodeks oli Eesti NSV kriminaalkoodeks. ENSV KrK kinnitati 6. jaanuaril 1961 ja kehtestati 1. aprillil 1961. ENSV KrK-s olid muu hulgas määratletud kuriteoliigid ja neile vastavad karistused. ENSV KrK koosnes üld- ja eriosast. Üldosas oli 6 peatükki ja eriosas 11 peatükki.

                                               

Eesti Õiguskeskus

Eesti Õiguskeskus oli sihtasutus, mis tegutses 1995 - 2009 Tartus. EÕK loodi eesmärgiga toetada varaliselt Eesti õigusteaduse ja õigussüsteemi arendamist. EÕK kustutati äriregistrist 21. oktoobril 2009.

Eesti õigusteadlaste päevad
                                               

Eesti õigusteadlaste päevad

Eesti õigusteadlaste päevad on aastast 2003 toimuv üritus, kus arutatakse Eesti õigusega seotud asju. Ürituse üks korraldajaid on SA Iuridicum. Igal üritusel on ka teema. Näiteks 2014 oli teemaks "Kümme aastat õiguslõimet".

                                               

Esterm

Esterm on mitmekeelne andmebaas, kuhu on koondatud eelkõige Euroopa Liidu ja Eesti vabariigi õigusaktide termineid ja terminitega seotud keeleline aines. Aastast 2006 haldab andmebaasi Eesti Keele Instituut. Andmebaasis on 65 101 eestikeelset terminit. Andmebaas loodi 1996 Eesti Õigustõlke Keskuses seoses õigusaktide tõlkimisega ning on tõlkepõhine.

                                               

Futurum-2

Erakolledž Futurum-2 oli Viljandis tegutsev erakõrgkool, kus õpetati juurat. Kooli rektor oli Heino Koppel. Kool alustas tegevust novembris 2003. Esimese õppeaasta lõpuks oli kooli jäänud vaid 1 õpilane. 2004 kool suleti.

                                               

Iuridicum

Iuridicum on Eesti sihtasutus. Asutus annab välja ajakirju Juridica ja Juridica International, samuti koostab asutus Eesti põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaannet. Aastast 2003 on asutus üks Eesti õigusteadlaste päevade korraldajaid.

                                               

Kohtuameti kandidaat

Kohtuameti kandidaat oli ajalooliselt Eestis kohtuniku- ja prokuröriametiks valmistuja. Kandidaadiks saamiseks pidi olema lõpetatud ülikooli õigusteaduse osakond. Kandidaate võttis vastu Kohtupalati esimees.

                                               

Mitteavalik veekogu

Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste. Mitteavalik veekogu on veekogu, mis pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Veeseaduse järgi võib mitteavalikuks veekoguks arvata nt ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu või nt veekogu või selle osa, mida kasutatakse joogivee võtmiseks. Infot veekogu mitteavalikkuse kohta saab keskkonnaregistrist.

                                               

Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut

Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna instituut. Instituut moodustati 2009. aastal.

                                               

Tarastamiskohustus

Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida. Maal asuvate kinnisvarade suhtes vastav seadusenorm puudus ja maaomanikel tuli igal üksikjuhul kokku leppida. Saaremaa suhtes kehtis eriseadus.