Back

ⓘ Eesti sümboolika - Eesti sümbolid, Sümboolika, Kommunistlik sümboolika, Eesti Advokatuur, Ungarlased, Tallinna vapp, Tartu lipp, Eesti Rahva Muuseum, Rukkilill ..




                                               

Eesti sümbolid

Eesti sümboolika on Eesti riigiga seotud sümboolika. Eesti sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp ja hümn. Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on ka Eesti rahvuslind, rahvuslill, rahvuskala, rahvusloom, rahvusliblikas, rahvuskivi jne.

                                               

Sümboolika

Sümboolika on sümbolite kasutamine teatud valdkonnas, ka teatud kriteeriumite järgi piiritletud sümbolite kogum. Näiteks Eesti riigi sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp, hümn, rahvuslind jne.

                                               

Kommunistlik sümboolika

Kommunistlik sümboolika on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 19. sajandi lõpust.

                                               

Eesti Advokatuur

Eesti Advokatuur on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone. Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.

                                               

Ungarlased

Ungarlased on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt. Aastatel 895–896 ületasid ungarlased Karpaadid ja jõudsid oma praegustele asualadele. Ungarlaste üldarv maailmas on 13.2–14.5 miljonit. Ungarlased moodustavad enamuse Ungari rahvastikust. Tänapäeval jääb osa traditsioonilisest ungarlaste asualast Slovakkia, Serbia Vojvodina, Rumeenia Transilvaania ja Ukraina Taga-Karpaatia territooriumile. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 165 ungarlast, neist Tallinnas 63.

                                               

Tallinna vapp

Tallinna täisvapi kilp on kuldne ning sellel on kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat passant guardant lõvi leopardi. Kiiver on hõbedane, suletud varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga. Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on heleda ihu värvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne.

                                               

Tartu lipp

Tartu linna lipp on linnale Poola kuninga Stefan Batory 1584. aastal 9. mai privileegiga lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2. Lipu aluseks on Poola valge-punane lipp.

                                               

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus, mis loodi 1909. aastal. ERMis on kaks püsinäitust "Kohtumised" ja "Uurali kaja" ja vahetuvad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERMi hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui giidituuride käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERMi kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendami ...

                                               

Eesti rahvuskivi

Eesti rahvuskivi on üks Eesti sümbolitest rahvuslinnu ja rahvuslille kõrval. 4. mail 1992 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel määruse, mille kohaselt kuulutati Eesti rahvuskiviks paekivi. Ettepaneku selleks tegid geoloogid Rein Einasto ja Anto Raukas Eesti Geoloogia Seltsi esimees, ajaloolased Villem Raam ja Vello Lõugas, ehitusinsener Hubert Matve ning loodusteadlane Jaan Eilart Eesti Looduskaitse Seltsi esimees. Rahvuskivi idee sündis Rein Einastol 1981. aastal. Mitmel aastal on 4. mail Eesti Paeliidu algatusel peetud paekivile pühendatud konverentse ja ekskursioon ...

                                               

Eesti rahvusvärvid

Eesti rahvusvärvideks on ikka ja alati peetud eestlaste lipu värve: sinist, musta ja valget. Kolm värvi on kujutatud horisontaalselt, lipule suurusega 105cm - 165cm. Eestlased kutsuvad seda" sinimustvalge” lipul olevate värvide järgi. Nagu räägib ka Martin Lippu ja Enn Võrgu poolt laulu" Eesti lipp” Sõnades tähistab lipu peal SININE Eestimaa taevast, MUST tähistab musta mullapinda, sest meie kodumaal on ju muld musta värvi ning VALGE tähistab lootust ja armastust. VALGE annab eesti rahvale lootust, et tulevik tuleb parem kui tänane päev.

                                               

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Hümni viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Ta viisistas sellega Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt land" Meie maa. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen. Temale tegid laulu tuntuks Helsingi Ülikooli teadlased Julius Krohn ja Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen, kes külastasid Tartut 1867. aastal. Krohn õpetas tollal laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Lydia Koidulale ning Yrjö-Koskinen saatis hiljem tema isale I. J. Inbergi lauluvihiku "Moniäänisiä lauluja Nuorisolle", mis sisalda ...

                                               

Rukkilill

Rukkilill on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1969. aastast Eesti rahvuslill. Rahvuslille valimine sai alguse 1968. aastal ETV saatesarjas "Tammelehe viktoriin". ETV ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostööna valminud saates küsiti inimeste arvamust, milline võiks olla meie rahvuslik lill. Pakkumisi kogunes 38 erinevale lillele. Avalikkus sai teada kinnitatud Eesti rahvuslillest 1969. aastal ajakirja "Eesti Loodus" juunikuu numbrist.

                                               

Räim

Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres. Tavaline räim toitub planktonist. Hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke. Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 2–20 m sügavusel. 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.

Pärnumaa vapp
                                               

Pärnumaa vapp

Pärnumaa vapp on Eestis asuva Pärnu maakonna vapp. Pärnumaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi poolt 5. veebruaril 1937. Peale Eesti taasiseseisvumist registreeriti sama vapp 26. septembril 1996 Riigikantseleis Pärnu maakonna vapina.

Tallinna lipp
                                               

Tallinna lipp

Tallinna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600×800 mm.

Põhjakotkas
                                               

Põhjakotkas

Põhjakotkas on Eesti sümboolika kasutatav lind, mis pärineb eeposest "Kalevipoeg". Põhjakotkast on kujutatud nt Eesti Kaitseliidu embleemil, kus see sümboliseerib kodumaa kaitset.

                                               

Eesti Lipu Selts

MTÜ Eesti Lipu Selts on Eesti selts, mis tegeleb Eesti lipu, vapi ja hümniga seonduvaga. Põhikirja järgi on seltsi eesmärgid järgmised: "seista Eesti lipu, vapi ja hümni säilitamise eest; Eesti lipu, vapi ja hümni tutvustamine ja propageerimine". Eesti lipu, vapi ja hümni ajaloo tundmaõppimine, talletamine ja üllitamine; Eesti lipu, vapi ja hümni kasutamise kultuuri edendamine; Selts asutati 30. mail 2004 Tartus.

                                               

Riigikantselei heraldikanõukogu

Riigikantselei heraldikanõukogu oli Riigikantselei juures tegutsenud sümboolikaga tegelenud nõukogu. Nõukogu asutati 1992 nime all Eesti vabariigi heraldikanõukogu. Nõukogu esimees oli Ivo Manfred Rebane. Tänapäeval tegeleb sümboolikaga Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo.