Back

ⓘ Eesti sport - Eesti sport, Tallinna VS Sport, Sport, TV3 Sport, E-sport, Kalev Sport, Tartu Sport, 1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass ..




                                               

Eesti sport

Eesti spordi varasem ajalugu sarnanes teiste Euroopa riikide spordiajalooga. Mitmesuguseid võistlusi korraldati eelkõige sõjalise rakendusega aladel, näiteks võisteldi keskaegses Tallinnas ammulaskmises. Kõrgklassi haridusse kuulus ka kehaline treening, seepärast oli Tartu Ülikoolis juba selle loomisest peale 1632. aastal ametis vehklemismeister. Ka ülikooli taasavamise järel 1802. võeti õppekavasse ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Võimlemise tõi Tartu ülikooli 1819. aastal lektor Karl Eduard Raupach. Baltimaade üliõpilaskorporatsioonide traditsioonides on mõõkadel ja vehklemise ...

                                               

Tallinna VS Sport

2013. aastal üritas grupp inimesi Tallinnast VS Sporti taasasutada, ning lõid klubi Tallinna ESK Sport, ning kuulutasid end olevat VS Spordi õigusjärglased. Kuid see algatus ei kestnud kauem kui mõne aasta ning ka see klubi on nüüdseks tegevuse lõpetanud.

                                               

Sport

Sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista täiusliku käsitsemise treening, võistluste võitmise eesmärgil. Sport on kehakultuuri üks haru. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks professionaalseks ehk profispordiks. Spordist eristub eesmärgi järgi kehakultuur ehk tervisesport, kus parima tulemuse aspekt ei ole oluline. Spordi ehk võistlusspordi äärmuslik vorm on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste kaasaelamise võistluspaigal olles ja spordiuudiste jälgimisel, sõlmitakse ka kih ...

                                               

TV3 Sport

TV3 Sport on televisiooniettevõtte AS TV Play Baltics oma spordikanal, mida edastatakse Baltimaades. Kanal loodi 2009. aastal. See on ainuke spordikanal Eestis, mille rahvusvaheliste võistluste ülekandeid kommenteerivad Eesti spordikommentaatorid. Kanal edastab üle 2600 tunni otseülekandeid aastas 2015. aasta seisuga. 2018. aastal lisandus uus HD-pildikvaliteediga spordikanal TV3 Sport 2, mis lisas eetrisse ligi 1500 spordiüritust aastas ehk üle 3000 spordi otseülekande. Kahe kanali peale kokku näidatakse üle 6000 tunni tippspordi otseülekandeid aastas. Eesti televaatajale on kanalid saada ...

                                               

E-sport

Elektrooniline sport ehk E-sport on arvutimängudes üksteise vastu mängimine, mida harrastatakse ka võistlustel. Inglise keele mõjul on seda nimetatud ka "professionaalseks mängimiseks", "e-spordiks" ja "küberspordiks". E-spordina harrastatavad mängud on tavaliselt reaalajas toimuvad strateegia-, võitlus-, tulistamis-, või rallimängud. Tihti eristatakse mängijate seas kolme taset: amatöör, poolprofessionaal ja professionaal. Üks esimesi riike, kus e-sport jõudsalt aremema hakkas, oli Lõuna-Korea. Arvatakse, et e-spordi tõus Koreas tulenes internetivõrkude ehitamisest pärast 1997. aasta Aasi ...

                                               

Kalev Sport

Kalev Sport oli Eesti maapealses digitaaltelevisioonis ja kaabelvõrkudes levinud spordisuunitlusega meelelahutuslik telekanal, mis töötas aastatel 2007–2009. Kalev Sport alustas saateid 12. novembril 2007. 27. novembril 2007 alustas kanal maapealses digitelevisioonis vabakanalina saateid. Alates 16. märtsist 2009 kandis telekanal nime TV4. TV4 lõpetas saadete edastamise digilevis 24. aprillil 2009 kell 17.00. 30. aprillil 2009 lõpetas TV4 pildi edastamise ka kaabellevi operaatoritele, millega lõppes telekanali tegutsemine täielikult. Viimane teade TV4 ekraanil oli must tekst valgel taustal ...

                                               

Tartu Sport

Tartu Sport on Tartus spordiga seotuga tegelev sihtasutus. Sihtasutuse eesmärkide seas on põhikirja järgi: "spordi- ja kultuuriürituste korraldamine"; "spordiklubidele õppe- ja treeningtööks tingimuste loomine". "laste- ja noortespordi, tervisespordi ja saavutusspordi arendamiseks vajalike tingimuste loomine"; Sihtasutuse asutas 28. aprillil 2006 Tartu linn. Sihtasutus haldab järgmisi spordiehitisi: Tamme hostel Turu tänava spordihoone Annelinna kunstmuruväljak Tamme staadion A. Le Coq Sport spordimaja Veski spordi- ja puhkekeskus. Visa spordihall

                                               

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass oli Eesti jalgpalli meistrivõistluste kõrgeima taseme 4. hooaeg. Eesti meistriks tuli Tallinna VS Sport. Esmakordselt mängiti "kaks-miinus" karikasüsteemil, mis tähendab seda, et meeskond kes saab kaks kaotust langeb välja. Klasside nimed muudeti tähtede asemel numbriteks. Eesti kõrgeim tase kandis nime 1. klass endine A-klass, teine tase 2. klass endine B-klass, kolmas tase 3. klass endine C-klass ning esmakordselt ka neljas tase 4. klass.

                                               

Admiral Pitka luurevõistlus

Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal mõnes Eesti piirkonnas. Võistluse eesmärgiks on mõõta tegelikkusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, varustust ja relvastust ning kindlasti ka moraali. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud Eesti kaitsevägi, Erna Selts, Reservohvitseride Kogu, Eesti Laskurliit jt organisatsioonid. Võistlusest ja selle korraldamisest võtab osa üle kolmesaja inimese. Admiral Pitka luurevõistlus toimus esimest korda 2013. aastal ja see asendab lege ...

                                               

Aidu Veespordikeskus

Aidu Veespordikeskus on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas tegutsev sihtasutus, mis haldab Aidu karjääri rajatud spordi- ja puhkekompleksi. 2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. 2009. aasta detsembris allkirjastati Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokoll ala arendamiseks ning aasta hiljem valmis Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse väljaarendamise kava. 2011. aastal kehtestati ala teemaplaneering ning Lüganuse vald toonase nimega Maidla vald, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti A ...

                                               

Audru Kultuuri- ja Spordikeskus

Audru Kultuuri- ja Spordikeskus on Pärnu maakonnas Audru asulas asuv asutus, mida haldab Pärnu linnavalitsus. Keskusel on kolm struktuuriüksust: Audru Kultuurikeskus Audru Spordikeskus. Audru Muuseum Põhimääruse järgi on kultuurikeskuse põhitegevuse eesmärk "Audru osavalla elanike kultuurialane teenindamine ning neile võimaluste loomine vaba aja veetmiseks ning kultuuri- ja huvitegevuseks, samuti kultuurielu koordineerimine, korraldamine ja koostöö arendamine teiste Audru osavalla piirkondadega". Põhimääruse järgi on spordikeskuse põhitegevuse eesmärk "Audru osavalla elanikele ja organisat ...

                                               

Ausa mängu auhind

Ausa mängu auhind oli 2000–2008 Eesti Spordiseltsi Kalev välja antud spordiauhind. Auhinna aluseks oli rahvusvaheline ausa mängu deklaratsioon. Auhind jagunes kaheks: suur mõõk ja väike mõõk.

                                               

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital on üks Eesti Kultuurkapitali sihtkapitale, mis toetab Eesti spordi ja kehakultuuriga seotud tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on "toetada üleriigiliselt või rahvusvaheliselt oluliste spordiürituste ja erinevate liikumisharrastuse sündmuste korraldamist Eestis, rahvusvahelisteks võistlusteks treeningettevalmistust, rahvusvahelistel võistlustel osalemist, spordile pühendunud inimeste tunnustamist ja innustamist ning regionaalse spordielu arendamist". Sihtkapital annab igal aastal välja Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapi ...

                                               

Eesti Langevarjuklubi

Eesti Langevarjuklubi on eesti langevarjurite Viktor" Viki” Annuse, Reiko" Peedu” Teepere ja Peeter Paul Mõtsküla poolt ja rootslase Lennart Vestbomi kaasabil 21. augustil 1998 loodud Eesti langevarjuklubi. Klubi viib praegu oma hüppetegevust läbi maistoktoobrini Kuusiku lennuväljal Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa pool Iira külas. Klubil on ligikaudu 300 liiget.

                                               

Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

Eesti Olümpiakomitee teenetemärk on Eesti Olümpiakomitee välja antav teenetemärk isikule, et märkida tema tähelepanuväärset panust Eesti olümpia- ja spordiliikumisse. Teenetemärke antakse aastast 2006.

                                               

Eesti Spordileht (1920–1940)

Eesti Spordileht oli 1920-1940 ilmunud sporditeemaline ajaleht. Lehte andis algul kuni 1921. aasta 2. numbrini välja Eesti Spordiselts Kalev. Seejärel andis aastani 1922 lehte välja Eesti Spordi Liit. Seejärel andis lehte aastani 1940 välja Eesti Spordi Keskliit.

                                               

Eesti sporthobune

Eesti Sporthobuseid hakati algselt aretama heade sportlike tulemuste nimel ca 20 aastat tagasi, seejuures ei jälgitud tõupuhtust. Hea sporthobuse turjakõrgus pidi olema vähemalt 160 cm. Aretusaastate algul polnud ette näidata just kuigi häid sportlike tulemusi aga tänaseks on see paranenud ja mitmeidki hobused sõidavad kõrgete tasemetega sõite. Viimase 160 aastaga on vanemaid hobusetõuge jäänud vähemaks ja juurde on tekkinud rohkem sporthobuseid. Sporthobused on eesti oma tõugudest teisel kohal, rohkem on siiani vaid Eesti Hobuseid.

                                               

Eliittreener

Eliittreener on Eestis alates 2013. aastast treeneri kõrgeim kutsetase. Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku alusel on 2013. aastast Eestis kasutusel 8 treeneri kutsetaset; kolm kõrgemat nendest on vanemtreener, meistertreener ja eliittreener. Eliittreeneri kutsetaset annab treeneritele Eesti Olümpiakomitees moodustatud EOK treenerite kutsekomisjon. 2019. aasta oktoobri seisuga on Eestis vaid viis tegutsevat treenerit, kes on saanud eliittreeneri kutsetaseme: 2019 – Märt Kermon, korvpallitreener 2019 – Siiri Põlluveer, ujumistreener 2019 – Peeter Vahtra, võrkpallitreener 2016 – Rein Ottos ...

                                               

Jõutõstmine

Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest. Tänapäeval kuuluvad jõutõstmise alla kolm ala: klassikaline jõutõstmise kolmevõistlus kükk, lamades surumine ja jõutõmme, varustusega jõutõstmise kolmevõistlus kükk, lamadses surumine ja jõutõmme ning lamades surumine üksikalana. Klassikaline jõutõstmine erineb tavalisest jõutõstmisest selle poolest, et võistlustel ei tohi kasutada spetsiaalset tugivarustust surumissärki, küki- ning tõmbetrikood ja põlvesidemeid. Lubatud on vaid vöö, randmesidemed ja põlvesoojendused, mis ei anna tulemusele midag ...

                                               

Keskaegse Võitluse Raudliiga

Keskaegse Võitluse Raudliiga on Eesti Ajaloolise Mõõgavõitluse Liidu loodud täiskontaktse keskaegse võitluse Eesti võistlusliiga. Igal aastal toimub Raudliiga turniiride seeria ning aasta lõpus kuulutatakse välja võistlushooaja võitja. Raudliiga reeglid põhinevad suures osas rahvusvahelistel HMB Historical Medieval Battle profivõitluse kategooria reeglitel, mille järgi on võitluses lubatud peaaegu kõik võtted peale relvaga torkamise ja ohtlikumate valuvõtete. Profivõitluste kontakt on äärmiselt raske ning meenutab kõige enam MMA võitlust raudrüüdes ning relvastatud võistlejate vahel. Ingli ...

                                               

Meistertreener

Meistertreener on Eestis alates 2013. aastast treeneri kutsetase. Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku alusel on 2013. aastast Eestis kasutusel 8 treeneri kutsetaset; kaks kõrgemat nendest on meistertreener ja eliittreener. Meistertreeneri kutsetaseme annab treenerile Eesti Olümpiakomitee koostöös spordialaliiduga moodustatud kutsekomisjon. 2019. aasta oktoobri seisuga on Eestis treenerite seas 206 meistertreenerit. Kutsekomisjoni antud kutsetase on valdavalt ajalise kehtivuspiiranguga nelja-aastase kehtivusajaga. Vähemal määral on neid treenereid, kellele on antud meistertreeneri kutseta ...

                                               

Tallinna Sport (spordiklubi)

Tallinna Sport oli Tallinnas asutatud Eesti spordiklubi. Klubis olid mitme spordiala sektsioonid, näiteks jalgpalli-, korvpalli-, võrkpallisektsioon. Eri spordialades tuli klubi mitu korda Eesti meistriks: 1935 – Eesti meister jääpallis 1925 – Eesti esimene meister korvpallis 1925 – Eesti esimene meister võrkpallis .

                                               

Tallinna FK Sport

Mitte segi ajada Tallinna VS Spordiga Tallinna FK Sport on endine Eesti jalgpalliklubi, mis tegutses 1983–1989 Eesti NSV-s Nõukogude Liidus Klubi oli esimene Eesti jalgpalliklubi NSV liidu meistrivõistlustel pärast 14 aasta pikkust pausi. Kaks esimest hooaega mängiti Tallinna KSMK K õrgema S pordi m eisterlikkuse K ool nime all. Viimasel hooajal lõpetati NSV Liidu teise divisjoni viiendas grupis 22 meeskonna seas alles 20. kohal ja pärast seda lõpetas klubi tegevuse.

                                               

A. Le Coq Sport spordimaja

A. Le Coq Sport spordimaja on Tartus aadressil Ihaste tänav 7 asuv spordihoone. Spordihoone omanik on Tartu Linnavalitsus ja hoonet haldab sihtasutus Tartu Sport. Hoone sai valmis 2006 ja A. Le Coqi toetuse tõttu pandi hoonele ka ettevõtte järgi nimi. Hoone arhitekt on Eero Palm. Hoones on muu hulgas kolm universaalset harjutusväljakut, võimlemis-, balleti- ja judo harjutussaal.

                                               

Aravete Spordi- ja Tervisekeskus

Aravete Spordi- ja Tervisekeskus on asutus Järva maakonnas Ambla vallas Ambla alevikus. Keskuse põhimääruse järgi on selle põhiülesanne "valla spordiobjektide majandamine, kehakultuuri- ja sporditöö korraldamise ja spordi edendamisega seotud tegevuse koordineerimine ja korraldamine". Keskus haldab muu hulgas Aravete spordihoonet ja Aravete staadionit.

                                               

Eesti kehalise kasvatuse kongress

Eesti kehalise kasvatuse kongress oli Eesti esimesel iseseisvusajal toimunud kehalise kasvatuse valdkonda puudutav kongress. I kongress toimus 1920 Tallinna raekojas. II kongress toimus 8.–10. aprillini 1926 Tallinnas.

                                               

Eesti Terviserajad

SA Eesti Terviserajad on Eesti sihtasutus, mis tegeleb Eesti liikumis- ja spordiradadega seotuga. Sihtasutuse asutasid 2005 aktsiaseltsid Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Sihtasutuse juhataja on Alo Lõoke.

                                               

Jõulumäe Tervisespordikeskus

SA Jõulumäe Tervisespordikeskus on spordikeskus Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Leina külas. Sihtasutuse asutas 17. aprillil 2008 Kultuuriministeerium. Põhikirja järgi on sihtasutuse eesmärk piirkonnas "liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine".

                                               

Neinar Seli sihtkapital

Neinar Seli sihtkapital on Tartu Kultuurikapitali üks fonde. Fondil on kaks alakapitali: spordi ja meditsiini valdkond. Spordi valdkonna kapitali asutas Neinar Seli 25. mail 2004, et edendada Eesti sporti. Meditsiini valdkonna kapitali asutas Neinar Seli 6. märtsil 2008, et tõsta Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taset ja et üldse edendada Eesti meditsiini.

                                               

Spordiregister

Spordiregister on Eesti infosüsteemi andmebaas, kuhu on koondatud info Eesti spordiorganisatsioonide, -objektide ja treenerite kohta. Riiklik register loodi 2011. Registri vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ja volitatud töötleja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Register koosneb neljast alamandmekogust: spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiobjektide ja treenerite alamandmekogu. 2015. aasta lõpu seisuga oli Eestis 3007 spordiorganisatsiooni, sh 361 spordikooli.