Back

ⓘ Eesti poliitika - Eesti poliitika, Poliitika, Eesti Kommunist, Tõejärgne poliitika, Poliitika psühholoogilised alused, Eesti Vabariigi ministeeriumid ..




                                               

Eesti poliitika

Eesti riigi juhtimine toimub vabariigi parlamentaarse esindusdemokraatia raamistikus, kus valitsusjuht on peaminister ja riigipea on president. Seadusandlik võim on antud Eesti parlamendile. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister. Eesti kohtusüsteem on täidesaatvast võimust ja seadusandjast sõltumatu. Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu ja NATO liige.

                                               

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid. Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsuseid. Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfäärig ...

                                               

Eesti Kommunist

Eesti Kommunist oli EKP Keskkomitee teoreetiline ja poliitiline kuukiri. Ajakiri asutati aastal 1945 kandis aastani 1952 nime Eesti Bolševik ja avaldas marksismi-leninismi teooria, parteielu, nõukogude töö, aga ka majandusalaseid ning kultuuri käsitlusi. Paralleelselt ilmus venekeelne rööpväljaanne Bolševik Estonii, mis asutati aastal 1951. Eesti Kommunist ilmus kuni aastani 1989. Detsembrist 1989 ilmus edasi nimega Poliitika. Selle nime all ilmus detsembrini 1991. Ajakirjal oli lisaväljaanne Küsimused ja Vastused.

                                               

Tõejärgne poliitika

Tõejärgne poliitika ehk faktijärgne poliitika ehk tõepõhjata poliitika on poliitiline kultuur, milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks. Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliiti ...

                                               

Poliitika psühholoogilised alused

"Poliitika psühholoogilised alused" on endise laevakaitsja ja EKRE poliitiku Georg Kirsbergi 2014. aastal ilmunud raamat, milles ta kirjeldab oma teooriat poliitika, kultuuri ja usundi psühholoogiliste aluste kohta. Autor võrdleb Eesti sõjaväe korraldust Iisraeli sõjaväega, kritiseerib Rootsi pankade tegevust Eestis ja Euroopa Liidu käitumist Kreeka võlakriisiga seoses. Raamat põhineb suuresti Peterburi ülikooli psühholoogiaprofessori Anatoli Zimitševi teoorial, millele tuginedes püüab Kirsberg näidata, et rahvuste edu või ebaedu sõltub nende "poliitkultuurist" ja "juhtkategooriatest" eest ...

                                               

Eesti Vabariigi ministeeriumid

Eesti Vabariigi ministeeriumid on Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid. Eesti Vabariigi ministeeriumid ja kontaktandmed:

                                               

August Rei parlamendiuuringu stipendium

August Rei parlamendiuuringu stipendium on Riigikogu Kantselei välja antav stipendium magistrandile või doktorandile, kelle teadustöö on seotud parlamendiga, parlamentarismiga või Eesti parlamentaarsete kogudega. Stipendiume jagatakse aastast 2008.

                                               

Eesti Antarktika Ekspeditsioon

Eesti Antarktika Ekspeditsioon on aastal 2002 MTÜ Eesti Antarktika Ekspeditsioonid, Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komitee koostöös valmiv projekt, mille eesmärk on saada Eestile konsultatiivse lepingupoole staatus ja alustada Eesti rahvuslikku Antarktika uurimisprogrammi.

Eesti-Venemaa suhted
                                               

Eesti-Venemaa suhted

Eesti-Venemaa suhted on Eesti ja Venemaa riigi kahepoolsed rahvusvahelised suhted. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepinguga.

                                               

Eestimaa Rahvuste Foorum

Eesti Rahvuste Foorum oli 24. septembril 1988 Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas toimunud Eesti vähemusrahvuste kogunemine, kus deklareeriti, et toetatakse Eesti omariikluse püüdu ja demokraatlikku korraldusviisi. Foorumi juhataja oli teleajakirjanik Hagi Šein. Aastast 2005 peetakse Eestis Foorumi mälestamiseks Eesti rahvusvähemuste päeva.

                                               

Kollektiivne pöördumine

Kollektiivne pöördumine on Eesti Vabariigi parlamendile, Riigikogule esitatav vähemalt tuhande allkirjaga taotlus, milles avaldajad esitavad oma seisukoha ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Kollektiivsele pöördumisele esitatud formaalsed nõuded ning tema menetlemisest Riigikogus reguleerib "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus" ning "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus".

                                               

Riigikaitse Nõukogu

Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev organ, mis annab nõu riigikaitsega seotud küsimustes. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.

                                               

Riigikogu üldkoosolek

Riigikogu üldkoosolek oli põhiseaduslik institutsioon 1938. aasta põhiseaduse alusel. Riigikogu üldkoosolek koosnes Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist, keda kokku oli 120. Koosolekut juhatas Riigivolikogu esimees. Üldkoosoleku I koosseis koosnes I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmeist. See koosseis pidas 24. aprillist 1938 kuni 2. maini 1940 üheksa koosolekut. 1. pidulikul üldkoosolekul astus Konstantin Päts Vabariigi Presidendi ülesandeisse.

                                               

Tallinna linna valimiskomisjon

Tallinna linna valimiskomisjon on valimiskomisjon, mis tegutseb Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 7. Komisjon korraldab Tallinna kohalikke valimisasju, mis on seotud kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistega või rahvahääletustega. Komisjon täidab ühtlasi ka Harju maakonna valimiskomisjoni ülesandeid. Komisjoni esimees on Toomas Sepp.

Vabariigi Presidendi abikaasa
                                               

Vabariigi Presidendi abikaasa

Vabariigi Presidendi abikaasa on Eesti presidendi abikaasa. Praegune Vabariigi Presidendi abikaasa on president Kersti Kaljulaidi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski. Meedias on Vabariigi Presidendi abikaasat mitteametlikult nimetatud Eesti esimeseks leediks või esimeseks härraks.

                                               

Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud

Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud on Eesti presidendi kokku kutsutud nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu, mis koosneb ekspertkogust ja rahvusvähemuste esindajate kojast. Ümarlaua eesmärk on riigi- ja ühiskonnaelu, sealhulgas rahvuslike, majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine. President kutsus ümarlaua esimest korda kokku 10. juulil 1993.

                                               

Valimisliit Neljas Jõud

Valimisliit Neljas Jõud oli Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei valimisliit 1995. aasta 5. märtsi valimistel, kui valiti Riigikogu VIII koosseisu. Kokku 4377 häält 0.81% kõigist häältest kogunud valimisliit Neljas Jõud jäi Riigikogust välja, kuna ei ületanud valimiskünnist 5% kõigist häältest. Üleriigilise valimisnimekirja esikümnesse kuulusid Kalle Kulbok, Jüri Martin, Aadu Must, Jüri Tenson, Mihkel Kraav, Vladimir Viies, Peeter Ernits, Maret Merisaar, Andres Ehin ja Valdur Lahtvee.