Back

ⓘ Eesti loodus - Eesti Loodus, Eesti loodus, Loodus, kirjastus, täpsustus, Tarmo Loodus, Rein Loodus, Loodus ja Matemaatika, perekonnanimi ..




                                               

Eesti Loodus

Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933. aastal. Eesti Loodusel on olnud aja jooksul mitu väljaandjat: 1933–1941 Loodusuurijate Selts, 1958–1995 Eesti ENSV Teaduste Akadeemia 1964–2000 ühtlasi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium – aastast 1989 Keskkonnaministeerium, aastast 2001 MTÜ Loodusajakiri, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastatel 1942–1957 ajakirja ei ilmunud. Väljaandes avaldatakse loodusteemalisi originaalartikleid, reisikirju, loodushuviliste tähelepanekuid jpm. See on Eesti loodusajakirjanduse ke ...

                                               

Eesti loodus

See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti jääb Ida-Euroopa lauskmaale ning on madal ja tasane ala. Maastikulise liigendatuse järgi vastavalt pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku erinevustele jaotatakse Eesti kolmeks maastikuallprovintsiks: Madal-Eestiks, Kõrg-Eestiks ja Peipsi nõo allprovintsiks. Siinne territooriumil on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest a ...

                                               

Loodus (kirjastus)

Kirjastusühing Loodus oli Tartus aastail 1920–1940 tegutsenud kirjastus. Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal zooloog Johannes Piiper, füsioloog Aleksander Audova, keelemees Johannes Voldemar Veski, August Reeben, Jaan Rumma ning kirjastaja Hans Männik. 1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja Loodus. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus omanimelist kriminaalromaanide sarja, 1927–1931 ilmus "Looduse" universaal-biblioteek" 180 numbrit, 1929–1940 "Looduse" kroonine romaan" 139 raamatut, maailmakirjandust koondasid sarjad " ...

                                               

Loodus (täpsustus)

Loodus on kõige laiemas mõttes kogu füüsiline maailm. Loodus on ka erinevate asjade nimeks: Loodus on saareke Lääne-Virumaa rannikul Koolimäe lahes Älvi saarest kirdes. Loodus oli 1997–2006 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri, mille asemel aastast 2007 ilmub Loodusesõber. Loodus oli 1922–1924 ilmunud populaarteaduslik loodusalane ajakiri. Loodus oli Eesti kirjastus, mis eksisteeris 1920–1940. Tarmo Loodus sündinud 1958, Eesti poliitik Rein Loodus sündinud 1931, Eesti kunstiajaloolane Leopold Loodus 1911–1967, Eesti sõjaväelane Loodus on perekonnanimi Mihkel Loodus sündinud 1937, ...

                                               

Tarmo Loodus

Tarmo Loodus on Eesti poliitik, pedagoog ja koolijuht. Kuulub erakonda Isamaa. Alates 2004. aastast töötab ta Viljandi Kutseõppekeskuse direktori, õpetaja ja lektorina.

                                               

Rein Loodus

Rein Loodus on Eesti kunstiajaloolane. Ta lõpetas 1950. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Aastast 1961 on ta Ajaloo Instituudis teadur ja aastast 1985 juhtteadur. Ta on muu hulgas uurinud eesti raamatu- ja tarbegraafikat, samuti eesti eksliibrise ja karikatuuri ajalugu. Aastast 1967 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on ka Baltisaksa Kultuuriseltsi liige.

                                               

Loodus ja Matemaatika

Loodus ja Matemaatika oli aastatel 1959–1975 Eesti Looduseuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni välja antud alusteadusteteemaline kogumike sari. Kokku ilmus 8 köidet, mille trükiarv jäi vahemikku 600–1000. Kogumiku kolm esimest köidet anti välja pealkirjaga "Loodus ja Matemaatika". Neljas köide kandis pealkirja "Päike, Maa ja atmosfäär", viies köide "Nõukogude Eesti füüsikute töömailt", kuues "Osakeste ja valguse maailmast", seitsmes "Tähed: teooria ja tegelikkus" ning kaheksas köide "Kristall ja valgus".

                                               

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008. aastal TÜ füüsika-keemiateaduskonna, TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna, TÜ Eesti Mereinstituudi ja TÜ Tehnoloogiainstituudi ühinemisel. TÜ LOTE teadusfookuses on bioloogia-, füüsika-, keemia-, maa-, keskkonna-, materjali-, tehnika- ja biomeditsiiniteaduste ning nendega seotud tehnoloogiate arendamine. Bioloogia, biokeemia, geneetika, keemia, looma- ja taimeteaduse, keskkonnateaduste ja ökoloogia, materjaliteaduse, molekulaarbioloogia ning geoteaduste vallas kuulub Tartu Ülikool maailma 1% kõige mõjukamate teadusasutuste hulka.

                                               

Loodus (perekonnanimi)

Loodus on perekonnanimi. Perekonnanime Loodus Lodus on pandud Mustjala mõisavallas Mustjala kihelkonnas Saaremaal ja Karaski mõisavallas Kanepi kihelkonnas Võrumaal. Nimede eestistamisel määrati Loodus uueks perekonnanimeks isikuile, kelle perekonnanimi oli Kriggulson, Loberg ja Sachssendahl. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Loodus Eestis 65 mehel ja 83 naisel.

                                               

Abiks loodusevaatlejale

"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951. aastast välja antav loodusmäärajate, vaatlusjuhendite ja vaatluskokkuvõtete raamatusari.

                                               

Eesti geoloogiline ehitus

Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest graniit, gneiss jt koosnev aluskord; peamiselt kobedatest kõvastumata setetest koosnev pinnakate. settekivimiline lubjakivid, liivakivid jt pealiskord; Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaar ...

                                               

Eesti loopealsed

Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Eestis leidub kolmandik kogu maailma loopealsetest. Kui 1930. aastatel moodustasid lood Eesti niitude taimkattest 3.9%, kokku 43 500 ha, siis praegustel andmetel arvatakse loopealseid olevat umbes 8000 ha, millest heas seisus on vaid 500–1000 hektarit. Eesti loopealsete sekka kuuluvad näiteks Karukella loopealne, Loomäe loopealne, Lõo loopealne, Orgmetsa loopealne, Sõtke loopealne, Tõrma loopealne jt.

                                               

Eesti mullastik

Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee-oludest jne. Eesti muldade lähtekivimiks on kohalikud aluspõhjakivimid ja pinnakattesetted. Eesti alal saab eristada viit aluspõhjakivimit. Need on Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu kivimid.

                                               

Eesti rahvuskala

Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslille, rahvuslinnu, rahvuslooma ja Eesti rahvuskiviga. 2007. aastast on Eesti rahvuskala räim. Eesti Kalaliidu korraldatud rahvuskala valimisel portaalis kalateebhead.ee osales üle 50 000 inimese, kes eelistasid napilt haugi. Konkursikomisjon aga kuulutas võitjaks räime, arvestades ka teistes portaalides toimunud hääletusi ja eksperdiarvamusi. Komisjonis valiti räim rahvuskalaks seitsme poolt- ja ühe vastuhäälega. "Komisjoni üksmeelne otsus oli anda väärikas tiitel räimele kui Eesti rahva põlisele toitjale. Haug on küll väga tähtis kala Ees ...

                                               

Eesti rahvusliblikas

Eesti rahvusliblikas on Eesti Lepidopteroloogide Seltsi ettevõtmisel valitav liblikaliik, täiendamaks Eesti sümboolikat. Valimine toimus 2017. aasta lõpukuudel. Valimisteks esitati järgmised liigid sulgudes saadud häälte arv ja protsent, hääletanuid oli kokku ligi viis tuhat: sini-paelöölane 861, 17.31%, rohukedrik 112, 2.25%, leinaliblikas 420, 8.44%, raba-võiliblikas 191, 3.84%, mustlaik-apollo 99, 1.99%, pääsusaba 2664, 53.56%, lapsuliblikas 282, 5.67%, harilik päevakoer 162, 3.26% ja silmiksuru 183, 3.68%. Rahvusliblikaid on valitud paljudes maades. Näiteks Soome rahvusliblikas on keva ...

                                               

Eesti rahvuslind

Eesti rahvuslind on valitud sarnaselt Eesti rahvuslille, rahvuskala, rahvuslooma ja Eesti rahvuskiviga. 26. novembril 1962 valiti Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke.

                                               

Eesti rahvusloom

Eesti rahvusloom on hunt. Hunt kuulutati Eesti rahvusloomaks Eesti Rahvusraamatukogus loodusõhtul jüripäeval, 23. aprillil 2018. Rahvuslooma kuulutas välja Aleksei Turovski. Väljakuulutajate ja toetajate seas olid ka Valdur Mikita, Marju Kõivupuu, Laura Kiiroja ning Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted Liviko, Olerex, Karu Katus. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega: Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni, Eesti Geograafia Seltsi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Talli ...

                                               

Eesti samblad

Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi. Lisaks on 10 liiki, mille esinemise kohta ajaloolisel ajal on andmeid, kuid mis on praeguseks välja surnud. 2011. aasta seisuga on Eestis 583 liiki samblaid.

                                               

Eesti ürglooduse raamat

Eesti ürglooduse raamat on 17-köiteline kogumik, kus on antud üleriigiline ülevaade eluta looduse tähelepanuväärsetest objektidest. Selle koostamise idee tekkis 1970. aastate lõpul looduskaitsja Herbert Viidingul. Tema koostatud kava arutati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjonis ja Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia ja Bioloogiateaduste Osakonnas ning selle kiitis heaks Teaduste Akadeemia presiidium. Kava teostamise otsustas 17. mail 1982 Eesti NSV MN Presiidiumi Keskkonnakaitse ja Loodusvarade Ratsionaalse Kasutamise Komisjon. Eesti ürglooduse raamatu koostamise metoodika töötas v ...

                                               

Estonian Nature Tours

Estonian Nature Tours on Eesti loodusturismifirma keskusega Lihulas. Firma juriidiline nimi on Estonian Nature Tours OÜ. Ettevõte on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele, reise korraldatakse kõikjal Eestis. Mitmepäevased linnu- ja loodusreisid sisaldavad transporti, majutust, toitlustust ja kutselise linnugiidi teenust. Ettevõte osutab teenust veebruarist oktoobri lõpuni. Linnu- ja loodusgiididena tegutsevad Kaarel Võhandu, Peeter Vissak, Uku Paal, Margus Ellermaa, Uudo Timm ja Margus Pensa.

                                               

Inimtegevuse mõju Eesti soodele

Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19. sajandi lõpust. Soid kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel. Sellised tegevused nagu teadustöö, marjade- või ravimtaimede korjamine ning matkamine ei avalda soodele suurt mõju, samas kui teised võivad põhjustada olulisi muutusi soode hüdroloogilises režiimis ja turbalasundis. Eesti soode pindala on vähem kui sajandi jooksul vähenenud umbes 2.7 korda. Kõige suurem muutus on toimunud madalsoode pindalas, mis on kahanenud 7.1 korda. Rabade pindala on vähenenud 1.7 korda.

                                               

Eesti looduskaitse

Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Sellest hoolimata võib Eesti looduskaitset periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra olulisele muutumisele.

                                               

Kanahaua sulglohk

Kanahaua sulglohk on sulglohk Tartu maakonnas Elva vallas. Sulglohk võeti 1964. aastal kaitse alla Kanahaua sulglohu kaitseala ; pindala 5.5 ha. Sulglohk on geoloogiliselt termokarstilise tekkega ja selle sügavus on 25 vanematel andmetel 21 m. Läbimõõt ida-lääne suunal 300 m, põhja-lõuna suunal 250 m. Servast umbes 3 m allpool on 15-20 m laiused terrassid. Lohu põhjas, kus puudub äravool, on väike lage madalsoo. Järskudel 25-30-kraadise kallakuga nõlvadel kasvab mets. Lõunaveerel on asunud suusahüppetorn, mis on nüüdseks täielikult hävinud. Suusahüppetornini on omal ajal rajatud tee. Sulgl ...

                                               

Eesti kliima

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järsk ...

                                               

Looduse Omnibuss

Looduse Omnibuss on Eesti loodust tutvustav ja loodushariduslik ettevõtmine, mis kujutab endast nädalavahetustel Eesti loodusesse sõitmist ja saadud elamuste, teadmiste hilisemat jagamist. Ettevõtmisi korraldab 1997. aastal asutatud Looduskiri OÜ eesotsas Jaan Riisiga. Looduse Omnibuss on ka fotovõistluse Looduse Aasta Foto peakorraldaja.

                                               

Looduskalender.ee

Looduskalender.ee on Eesti looduse teemaline portaal. Portaal on keskendunud Eesti loodusest tehtud fotode ja videote kättesaadavaks tegemisele. Portaali haldab MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo. Portaali projekte: Metsakaamera. Portaali külastab kuus keskmiselt umbes 0.5 miljonit kasutajat umbes 185 riigist.

                                               

Maalinna soosaar

Maalinna soosaar ehk Soontagana soosaar ehk Maalja soosaar on kunagine soosaar Avaste soo edelaosas, mis kuivenduse tagajärjel muutus 1920. aastatel poolsaareks. Halduslikult kuulub Maalinna soosaar Kurese küla koosseisu. Maalinna soosaarel oli muinasaja lõpul vanade eestlaste linnus. Soosaarel oli aastateni 1967 ja 1968 kaks talu Maalinna talud, kus elanud inimeste, Soontakide, esivanemaid peetakse pärimuse järgi muinasaegseteks kohalikeks ülikuteks. Peale talude tühjaks jäämist oli soosaar räämas aga korrastati 1990. aastate lõpus Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt turismiobjektiks. So ...

                                               

Märjamaa järtad

Märjamaa järtad, Tagumine järta) ja Tammiäärne järta on kolm karstijärve nõgu, mis asuvad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi külje all. Siin loometsade vahel paikneb kolm loodus­likku nõgu, mis suvisel ajal meenu­tavad rohumaad, kevaditi aga laiuvad siin ajutised järved, mida kohalik rahvas kutsub järtadeks. Järtad võeti kaitse alla 1981. aastal Märjamaa järtade kaitseala; praegu jäävad nad Märjamaa järtade maastikukaitsealale. Eesmine järta on kirde-edelasuunalise pikiteljega lage karstinõgu: pikkus ligi 400 m ja laius 100 m. Lohu pindala küünib ligi viie hektarini. Järta põhi ...

                                               

Roheline Eesti

Valker, Tarvo. "Eesti röövlinnud". 2014 Kukk, Toomas. Eesti vähetuntud taimed. 2019 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. "Eesti päevaliblikad". 2014 Tarand, Andres; Kallis, Ain. Eesti tornaadod. 2017 Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri. "Eesti imetajad". 2015 Pikner, Tarmo. "Eesti orhideed". 2013 Adami, Karl. Eesti talvised metsalinnud. 2018 Valker, Tarvo. "Eesti lindude ränne". 2016 Timm, Henn; Järvekülg, Rein; Pall, Peeter; Vilbaste, Sirje. Eesti jõed. 2019 Palo, Anneli. "Eesti metsad". 2016 Kimmel, Kai. "Eesti sood". 2015 Hunt, Tiit. Eesti kalad. 2019 Paal, Taimi. "Eesti mets ...

                                               

Sise-Eesti kliimavaldkond

Sise-Eesti kliimavaldkond on üks kahest Eesti kliimavaldkonnast. Kahe kliimavaldkonna peamine erinevus on temperatuurirežiimis. Sise-Eesti kliimavaldkonnas eristatakse kahte allvaldkonda: Lõuna- ja Lääne-Eesti ning Põhja-Eesti allvaldkond. Nende kahe allvaldkonna piir kulgeb loode-kagusuunaliselt umbes Põõsaspea neemest Vooremaani ja sealt edasi kulgeb piir Peipsi ranniku juurest kirdesse. Lõuna- ja Lääne-Eesti allvaldkonna aktiivsete temperatuuride keskmine summa on üle 1750 ºC; Põhja-Eesti allvaldkonna keskmine summa on aga sellest väiksem.

                                               

Suitsupääsuke

Eristatakse kuut alamliiki suitsupääsukesi. Neli neist on obligatoorsed rändlinnud, kelle talvitusalad jäävad lõunapoolkerale, ulatudes kuni Kesk-Argentinani, Lõuna-Aafrikasse ja Põhja-Austraaliasse. Alamliigid: H. r. savignii H. r. tytleri H. r. transitiva H. r. erythrogaster H. r. gutturalis Hirundo rustica

                                               

Kriminaalromaan (Loodus)

"Kriminaalromaan" on kirjastuse Loodus aastatel 1937–1940 avaldatud kriminaalromaanide sari. Kokku avaldati 43 raamatut. Eesti autoritelt ilmusid Elmar Valmrelt "Ennustus relval" nr 5; 1937 ja "Ööl vastu 18. oktoobrit" nr 22; 1938. Eerik Laidsaarelt "Müstiline naisspioon" nr 25; 1939.

                                               

Loodus (ajakiri, 1997)

Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996–2006. 1996–1997 kandis ajakiri nime Elav Teadus. Aastast 2002 sai ajakirja Loodus kaubamärgi kasutajaks viieks aastaks MTÜ Loodusajakiri. Alates 2007. aastast hakkas selle asemel ilmuma ajakiri Loodusesõber.

                                               

Aasta loodusesõber

2018 – Joosep Matjus 2019 – Aveliina Helm ja Mart Meriste 2015 – Valdur Mikita 2014 – Piret Eensoo 2017 – Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus 2013 – hundiuurija Peep Männil 2016 – Lodjakoja eestvedaja Liisa-Lota Kaivo koos Jõmmu meeskonnaga

                                               

Ammassaare mägi

Ammassaare mägi on kaitsealune soosaar Ammassaare rabas Rapla maakonnas Rapla vallas. Soosaar on võetud kaitse alla 1964. aastal ja selle pindala on 7.2 ha. Kaitsealune soosaar on moreenist kõrgendik suhteline kõrgus 4 m, mida katab 60–100-aastane segamets.

                                               

Aruküla põhjaveereostus

Aruküla põhjaveereostus on põhjaveereostus Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus. Piirkonnas on põhjavesi reostunud umbes 800 000 m² pindalal. Seisuga 2017 oli reostus vähesel määral likvideeritud. Reostus avastati 1993. aasta lõpus ja see rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetas Keskkonna Investeeringute Keskus 11 miljoni krooniga.

                                               

Eesti kõrgeimad puud

Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas. Loodusrekordina käsitletakse puuliikide lõikes avalikkusele teadaolevaid kõrgemaid puid, seetõttu pole välistatud, et looduses võib leiduda teadaolevaist veelgi kõrgemaid puid, mille kõrgusi lihtsalt pole mõõdetud ja teadaolevate kõrgeimate puude kõrgusega võrreldud.

                                               

Eesti Looduse Infosüsteem

Eesti Looduse Infosüsteem on alates 1999. aastast peetav andmebaas info kogumiseks, hoidmiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Eesti kaitstavate alade ja liikide kohta. EELIS-es on toodud nt kõik Eestis kaitstavad alad ja nende kaitsekorralduskavad, kaitstavad üksikobjektid, kaitstavad liigid. EELIS-e andmeid hoitakse 2011. aasta seisuga Postgre andmebaasis ja ruumiandmeid hallatakse MapX tarkvara abil.

                                               

Eevakivi metsa sipelgaala

Eevakivi metsa sipelgaala asub Järva maakonnas Järva vallas Mägise külas, jäädes Aravete–Järva-Madise teest lõuna pool asuvasse metsa. Alalt on leitud kaksteist sipelgaliiki, neist kuus on kuklased. Järva vallas asub ka teine sipelgaala – Kangrumäe sipelgaala, mis on Eevakivi metsa sipelgaalast suurem.

                                               

Haeska rannaniit

Haeska rannaniit on rannaniit Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas Haeska küla lähedal. Niit on Matsalu lahe rannikul ja jääb Matsalu rahvuspargi piiresse.

                                               

Hageri-Sutlema rannamoodustised

Hageri-Sutlema rannamoodustised on endisaegse Balti jääpaisjärve metsaga kattunud rannavall, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas. Rannamoodustised on aastast 1973 kaitse all Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala.