ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 263




                                               

Kožõm

Kožõm on alev Venemaal Komi Vabariigis Inta linnaringkonnas. Asub Kožõmi jõe ääres 54 km Intast edelas. Kožõm tekkis 1940ndatel raudteejaama juurde. 1950ndatel hakati seal kivisütt kaevandama. 1954 sai aleviks. 1989 elas alevis üle 700 inimese. 1 ...

                                               

Sedkõrkeštš

Sedkõrkeštš on alev Venemaal Komi Vabariigis Sõktõvkari linnaringkonnas. Asub Võtšegda paremal kaldal Sõktõvkarist kirdes. 1965. aastal sai aleviks. Elanike arv on 1958 2010.

                                               

Žešart

Žešart ehk Zövsjört on alev Venemaal Komi Vabariigis Ust-Võmi rajoonis. Asub Võtšegda paremal kaldal 80 km Sõktõvkarist kirdes. Asulat on mainitud juba 1586. aastal. 1946 avati külas vineeritehas. 1961. aastal sai aleviks. Elanike arv on 9271 201 ...

                                               

Troitsko-Petšorsk

Troitsko-Petšorsk on alev Venemaal Komi Vabariigis, Troitsko-Petšorski rajooni keskus. Asub Petšora jõe vasakul kaldal. Troitsko-Petšorsk asutati 1674. aastal.

                                               

Uhta linnaringkond

Uhta linnaringkond on 2. järgu haldusüksus Venemaal Komis. Ringkonda kuulub Uhta linn, 4 alevit ja 3 külanõukogu. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Uhta linnaringkonna elanikest venelasi 75%, komisid 9%, ukrainlasi 6%, valgevenelasi 2% ja ta ...

                                               

Ussinski linnaringkond

Ussinski linnaringkond on 2. järgu haldusüksus Venemaal Komis. Piirneb põhjas Neenetsi autonoomse ringkonnaga. Ringkonda kuulub Ussinski linn, Parma alev ja 6 külanõukogu. Elanike arv oli 51 400 2007. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ussins ...

                                               

Vizinga

Vizinga ; vene keeles Визинга) on küla Venemaal Komis, Sõssola rajooni keskus. Elanike arv oli 2010. aastal 6810.

                                               

Vorgašor

Vorgašor on alev Venemaal Komi Vabariigis Vorkuta linnaringkonnas. Vorgašor asutati 1964. aastal söekaevanduse rajamisega seoses. Alevis asuv kivisöekaevandus kuulub Vorkutaugolile.

                                               

Vorkuta linnaringkond

Vorkuta linnaringkond on 2. järgu haldusüksus Venemaal Komis. Ringkonda kuulub Vorkuta linn, 9 alevit ja 2 külanõukogu. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vorkuta linnaringkonna elanikest venelasi 71.6%, ukrainlasi 10.8%, tatarlasi 3.6% ja va ...

                                               

Õb

Õb on küla Venemaal Komis Sõktõvdini rajoonis. Asub Sõssola jõe vasakkaldal. Õbi on esmakordselt mainitud 1586. aastal. Külal on maanteeühendus Võlgorti ja Sõktõvkariga. 2002. aastal oli külas 518 elanikku. 2010. aastal oli külas 886 elanikku. 20 ...

                                               

Marimaa

Marimaa on 1. järgu haldusüksus Venemaa Volga föderaalringkonnas. Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeeled vene keeles государственные языки on mari niidu- ja mäemari ning vene keel ...

                                               

Joškar-Ola

Joškar-Ola) on linn Venemaal, Marimaa pealinn. Linn asub Malaja Kokšaga jõe ääres, 50 km kaugusel selle suudmest Volgasse. Linna haldusalasse kuulub ka Semjonovka vald.

                                               

Kozmodemjansk

Linn on asutatud pärast maride alistamist venelaste poolt 1583. aastal kindlusena, linnaõigused sai 1781. aastal. 19. sajandil oli linn puidukaubanduse keskus. Linnas asub vabaõhumuuseum üle 60 hoonega.

                                               

Zvenigovo

Zvenigovo on linn Venemaal Mari Eli Vabariigis, Zvenigovo rajooni keskus. Linn asub Volga kaldal. Zvenigovo sai linnaõigused 1974. aastal. Linnas on laevaremonditehas ja metsakombinaat. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanike arv 14 ...

                                               

Volžsk

Linna kohal asus Lopatino küla, mis nimetati Volžskiks ja sai linnaõigused 1940. aastal. Linnas on paberi- ja tselluloosivabrik, sadam ja raudteejaam ühendus Zeljonõi Doliga.

                                               

Mordva

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid: Torbejevo rajoon Торбеевский район Atjaševo rajoon Атяшевский район Temnikovi rajoon Темниковский район Atjurjevo rajoon Атюрьевский район Kadoškino rajoon Кадошкинский район Dubjonki rajoon Дубенский р ...

                                               

Ardatov

Ardatov on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Ardatovi rajooni halduskeskus. Asub Alatõri jõe ääres 114 km Saranskist kirdes. Asulat on esmakordselt mainitud 1671. Linnaõigused sai 1780. 2002. aastal oli 66.23% elanikest venelased ja 32.12% mordval ...

                                               

Bolšoje Ignatovo

Bolšoje Ignatovo on küla Venemaal Mordva Vabariigis, Bolšoje Ignatovo rajooni halduskeskus. Asub Sjutovlei jõe ääres 106 km Saranskist kirdes. Küla on esmakordselt mainitud 1624. aastal. Elanikud on valdavalt ersad ja venelased.

                                               

Ersa keel

Ersa keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Seda kõneleb umbes 500 000 ersat, kes elavad peamiselt Volga keskjooksul Mordva Vabariigi idaosas ja Orenburgi, Nižni Novgorodi, Samara ja Uljanovski oblastites; samuti Baškortostanis, Tatarstanis j ...

                                               

Insar

Insar on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Insari rajooni halduskeskus. Ta asub Issa ja Insari ühinemiskohas 77 km Saranskist edelas. Asula tekkis 1648 rajatud kindluse juurde. Linnaõigused sai 1780. 1926 muudeti maa-asulaks. 1958 sai uuesti linna ...

                                               

Kovõlkino

Kovõlkino on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Kovõlkino rajooni halduskeskus. Linn asub Mokša jõe ääres, 116 km Saranskist läänes. Linn tekkis mokša küla Voskressenskaja Lašma lähedale 1892. aastal rajatud raudtee jaama juurde. Linnaõigused sai 1 ...

                                               

Krasnoslobodsk (Mordva)

Krasnoslobodsk on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Krasnoslobodski rajooni halduskeskus. Linn asub Mokša jõe vasakul kaldal, 107 km Saranskist läänes. Linnaõigused sai 1780. aastal. Linnas oli suur tulekahju 1817. aastal. Pärast seda ehitati linn ...

                                               

Mokša keel

Mokša keel on mokšade rahvuskeel. Ta kuulub koos ersa keelega soome-ugri keelte mordva rühma. Mokša keelt kõneldakse peamiselt Venemaa Mordva Vabariigi lõunaosas. Venemaal on mokša keele kõnelejaid veel Penza, Samara, Saratovi, Nižni Novgorodi, O ...

                                               

Mordva vapp

Mordva vapp on Venemaa koosseisu kuuluva Mordva Vabariigi vapp. Vapp võeti kasutusele 30. märtsil 1995. See kujutab endast lipuvärvides kilpi, mille keskel on Saranski linna vapp hõbedasel kilbil punane rebane ja kolm musta noolt. Kilpi ümbritsev ...

                                               

Ruzajevka

Ruzajevka on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Ruzajevka rajooni halduskeskus. Linn asub Insari jõe ääres, 25 km Saranskist edelas. Asulat on kirjalikes allikates mainitud 1631. aastal. 1937. aastal sai linnaks.

                                               

Sarov

Sarov on kinnine linn Venemaal Nižni Novgorodi oblastis. Suur osa linna territooriumist asub Mordva Vabariigis. Sarov on kinnine linn, mille territooriumil on presidendi ukaasiga kehtestatud eriline riigisaladuse hoidmise ja julgeolekurežiim. Lin ...

                                               

Zubova Poljana

Zubova Poljana on alev Venemaal Mordva Vabariigis, Zubova Poljana rajooni halduskeskus. Alev asub Partsa jõe ääres 201 km Saranskist läänes. Asulat on esmakordselt mainitud 1679. Sihtnumber on 431110, suunakood 83458.

                                               

Temnikov

Temnikov on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Temnikovi rajooni halduskeskus. Linn asub Mokša jõe ääres, 160 km Saranskist loodes. Temnikov rajati kindlustusena 14. sajandil. Tänapäeva asukohta viidi see 1536. aastal, kui elanikud Ivan Julma ema J ...

                                               

Ersakeelne Vikipeedia

Ersakeelne Vikipeedia on Vikipeedia ersakeelne versioon. See sai alguse 26. mail 2008. Seal on 6289 artiklit ja 20 982 lehekülge. Seal on 10 478 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 25 ja 3 administraatorit.

                                               

Komikeelne Vikipeedia

Komikeelne Vikipeedia on Vikipeedia komikeelne versioon. See sai alguse augustis 2004. Seal on 5442 artiklit ja 15 561 lehekülge. Seal on 11 914 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 21 ja 1 administraatorit.

                                               

Mokšakeelne Vikipeedia

Mokšakeelne Vikipeedia on Vikipeedia mokšakeelne versioon. See sai alguse 26. mail 2008. Seal on 1202 artiklit ja 7476 lehekülge. Seal on 7639 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 17 ja 3 administraatorit.

                                               

Mäemarikeelne Vikipeedia

Mäemarikeelne Vikipeedia on Vikipeedia mäemarikeelne versioon. See sai alguse 17. oktoobril 2010. Seal on 10 287 artiklit ja 617 lehekülge. Seal on 9112 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 16 ja 1 administraatorit.

                                               

Niidumarikeelne Vikipeedia

Niidumarikeelne Vikipeedia on Vikipeedia niidumarikeelne versioon. See sai alguse 9. juulil 2009. Seal on 10 236 artiklit ja 25 849 lehekülge. Seal on 11 880 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 37 ja 2 administraatorit.

                                               

Permikomikeelne Vikipeedia

Permikomikeelne Vikipeedia on Vikipeedia permikomikeelne versioon. See sai alguse oktoobris 2010. Seal on 3461 artiklit ja 9973 lehekülge. Seal on 7141 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 13 ja 1 administraatorit.

                                               

Põhjasaamikeelne Vikipeedia

Põhjasaamikeelne Vikipeedia on Vikipeedia põhjasaamikeelne versioon. See sai alguse 20. juulil 2004. Seal on 7741 artiklit ja 20 499 lehekülge. Seal on 23 802 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 29 ja 6 administraatorit.

                                               

Udmurdikeelne Vikipeedia

Udmurdikeelne Vikipeedia on Vikipeedia udmurdikeelne versioon. See sai alguse 24. oktoobril 2005. Seal on 5032 artiklit ja 15 843 lehekülge. Seal on 12 374 registreeritud kasutajat kellest aktiivseid on 19 ja 4 administraatorit.

                                               

Võrukeelne Vikipeedia

Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon. See sai alguse 2005. aasta juunis. Seal on 5742 artiklit ja 11 062 lehekülge. 2020. aasta detsembri seisuga on see artiklite arvult 183. keeleversioon. Võrukeelse Vikipeedia eestvedaja on S ...

                                               

Udmurdi ANSV

Udmurdi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus. Udmurdi ANSV moodustati Votjaki Autonoomse Oblasti järglasena 28. novembril 1934. Udmurdi ANSV ülemnõukogu kuulutas 20. sept ...

                                               

Udmurtia

Udmurtia on Venemaa 1. järgu haldusüksus Volga föderaalringkonnas. Piirneb läänes ja põhjas Kirovi oblasti, idas Permi krai ning lõunas Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Udmurtias kehtib Samara aeg. 28. märtsist 2010 kuni 26. okt ...

                                               

Assanovski sovhoz-tehnikum

Assanovski sovhoz-tehnikum on küla Venemaal Udmurtias Alnaši rajoonis, Tehnikumovskoje külaasunduse keskus. Asub Iževskist 95 km edela pool. Asula tekkis 1897. aastal rajatud põllumajandusliku õppefarmi juurde. Tänapäeval tegutseb külas üle 400 õ ...

                                               

Balezino

Balezino on alev Venemaal Udmurtias, Balezino rajooni keskus. Balezino asub Iževskist 150 km põhja pool 170 m kõrgusel merepinnast Tšeptsa jõe vasakul kaldal. Balezino asutati 1897 Siberi raudtee ehituse käigus, raudtee avati 1899, kuid juba 16. ...

                                               

Igra

Igra on alev Venemaal Udmurdi Vabariigis, Igra rajooni keskus. Asub Iževskist 92 km põhja pool. Esmakordselt mainitud 1615. aastal. Igras on meierei ja klaastaaratehas. Alevit läbib raudtee.

                                               

Udmurdi keel

Udmurdi keel on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel. Seda kõnelevad udmurdid. Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Udmurdi Vabariigis on udmurdi keel vene keele kõrval ametlik keel 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal udmurdi ...

                                               

Kez

Kez on alevik Venemaal Udmurtias, Kezi rajooni keskus. Asub Lõpi jõe ääres Iževskist 172 km põhja pool. Kez asutati 1895. aastal raudtee ehitusega seoses, 1942–2008 oli alev. Kezis on puidutöötlemisettevõtted, piimatoodete tehas ja linavabrik. Um ...

                                               

Starõje Bõgi

Bõgõ ehk Starõje Bõgi on küla Šarkani rajoonis Udmurtias. Asub 55 kilomeetrit Iževskist kirde pool. Külas asuvad alg- ja põhikool, lasteaed, tervisekeskus, klubi, raamatukogu ja kolhoos Vostok. 7. augustil 2013 valiti Bõgõ Helsingis toimunud Soom ...

                                               

Zura

Zura on küla Venemaal Udmurtias Igra rajoonis, Zura külaasunduse keskus. Ta asub Igrast 19 km idas ja Iževskist 85 km põhjas. Geograafilised koordinaadid on 57° 36′ N, 53° 25′ E. Elanike arv on 2880 2009. Zura on rajoonis suuruselt teine asula. L ...

                                               

Udmurdi Riiklik Ülikool

Udmurdi Riiklik Ülikool on ülikool Udmurtias Iževskis. Ülikool asutati 1931. Ülikooli kuulub 13 teaduskonda, 7 instituuti, 18 uurimislaborit, 7 esindust, 134 õppetooli, 19 õppe- ja ärinduskeskust. Ülikoolis õpib üle 28 000 üliõpilase.

                                               

Uva

Uva on alev Venemaal Udmurtias, Uva rajooni keskus. Asub Uva jõe ääres Iževskist 60 km lääne pool. Uva asutati 1922. aastal, aleviks sai 1938. Uva on puidutööstuse keskus. Alevit läbib raudtee.

                                               

À

À on täht A, millele on lisatud diakriitiline märk graavis. Eesti keeles on toorlaenust eessõnana kasutusel prantsuse keelest laenatud sõna à, mis pannakse hulka või muud määra tähistava fraasi ette, et näidata hulga või määra jaotumise ühikut. N ...

                                               

Å

Å on norra ja taani tähestiku 29. täht, rootsi tähestiku ja soome tähestiku 27. täht ja tšamorro tähestiku kolmas täht. Ta on ka vallooni tähestiku kolmas täht. Täht Å on rahvusvaheliselt kasutusel mõõtühik ongströmi tähisena. Täht tekkis täheühe ...